Postimees, TV3, Tallinna TV, ETV Pluss: Verekeskuse sünnipäevast
Doonoriks on mindud ka napsi ja siredate jalgade pärast
Postimees, 17.05.2016
HEATEGEVUS. Verd on mindud loovutama ka kenade meditsiiniõdede ja konjakiklaasi või viinaraha pärast.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse 75. sünnipäeva puhul eile peetud tänuüritusel rääkisid doonorid, mis on neid ajendanud verd loovutama. Selgus nii mõnigi vahva seik Eesti suurima verekeskuse ajaloost.
«Hea tunne on, et oled kedagi aidanud ja rohkem kui ühe inimese elu päästnud. Alustasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilasena 26. novembril 1986. Olen alati tulnud, kui mind on kutsutud, ka kaks päeva pärast tütre mõrva,» rääkis Andres Päts (48).
Tema on nüüdseks verd loovutanud juba 166 korral ja kokku saja liitri ringis. Inimese kehas voolab ligikaudu viis liitrit verd ja korraga loovutatakse tavaliselt 450 milliliitrit verd.
Päts on olnud ka katsejänes kõiksuguste aparaatide proovimisel. «Olen esimese doonorina katsetanud kolme uut aparaati. Muidugi mäletan 1990. aastatest ka seda, kui kõigepealt oli nii, et võeti verd ja siis joosti kotikestega mööda ruumi. Nüüd on tehnika nii palju arenenud, et see on kiire, ohutu ja valutu protseduur,» rääkis ta.
Noori inimesi ajendab Pätsi arvates verd loovutama hea eeskuju – tema vanemad pojad on samuti doonorid. «Kõige paremini mõistab inimene seda vajadust siis, kui tal endal abi vaja läheb,» lisas ta.
Just see on korra elus osaks saanud Henn Sarvele (61), kes on 1973. aastast verd loovutanud kokku 127 korral. «Pärast autoõnnetust oli mul võimalik ka teisel pool voolikut olla,» rääkis ta.
Sarve otsus doonoriks hakata küpses siiski tunduvalt varem. «Saime sõpradega 18, tuli pähe idee ja läksimegi verd loovutama,» meenutas mees, kes edaspidi on jätkanud seda tegevust seetõttu, et nii saab hea enesetunde.
Kuid vahel käiakse doonoriks ka hoopis verevõtjate pärast. «Kui poistega Tartus sõjaväes olime, tuli mõni neist Maarjamõisa haiglasse ainult selle pärast, et seal olid ilusad uued tüdrukud, kes alles õppisid meditsiiniõeks. Niimoodi saime ühe seersandi ka kaasa võtta,» rääkis 105 korda verd loovutanud Viljar Villems (36).
Ise läks mees 2000. aastal esimest korda verd loovutama Tartus üksik-jalaväepataljonis aega teenides. «Pataljoniülem tuli kõigi rühmade ette ja küsis, kes läheb loovutama,» meenutas ta.
1983. aastast doonoriks käinud Kersti Anijärv (51) on elu jooksul verd loovutanud mitmel põhjusel.
«Nõukogude ajal tõukasid mind tagant soodustused. Olid vabad päevad ja isegi raha eest olen verd andnud. Ema oli mul samuti doonor,» rääkis ta. «Kui vere andmine muutus tasapisi tasuta ettevõtmiseks, siis ei hoidnud see mind ka tagasi. Elan siin lähedal, nii et on mugav tulla ja pärast on hea tunne. Käisin täna (eile – toim) ka enne, andsin vere ära ja siis tulin pidusse.»
Anijärv meenutas ka aega, mil verekeskus asus veel Laial tänaval: «Siis oli aeg, mil anti 50 grammi konjakit. Mehed käisid ära ja õhtul läksid jälle. Niimoodi ringiratast oli.»
Pätsile tuli ka meelde, et kui vere andmine käis veel tasu eest, siis oli vahel hommikul doonorikabineti ukse taga nii mõnigi kõvade lõhnadega mees, küllap sooviga viinaraha juurde saada. Seda, et keegi selline loovutaja ka kunagi vastu oleks võetud, ta siiski ei mäletanud.
PERHi verekeskuse kvaliteedijuhi Tatjana Plahhova sõnul pööratakse väga palju tähelepanu sellele, et verekeskusest haiglatesse minevad verekomponendid oleksid ohutud ja kvaliteetsed. «Eestis on verekomponentide valmistamine samastatud ravimi tootmisega ja tegevusluba tuleb ravimiametist,» selgitas ta.
Enne kui doonorite veri haiglatesse kasutamiseks edasi saadetakse, kontrollitakse Plahhova sõnul põhjalikult, et seal ei oleks ohtlikke haigusetekitajaid, nagu näiteks HIV ja süüfilist tekitav bakter. Praegu varustab PERHi verekeskus 14 haiglat. «Oleme uhked tehtud töö üle ja väga tänulikud doonoritele,» rääkis ta.
Kõige raskem ongi kvaliteedijuhi sõnul doonoreid leida, eriti suvel, mil paljud inimesed on puhkusel. Selleks mõtleb verekeskus välja kõikvõimalikke nippe.
«Mulle meenuvad näiteks Dracula päevad, kuhu meid kutsus Rakvere teater. Ühel pool oli Rakvere teatri vabaõhuetendus ja teisel pool olime meie oma telkidega. Meie töötajatel olid seljas T-särgid, kus oli seljal sõna «Draakula». Ühelt poolt lõbus ja teiselt poolt tõsine ettevõtmine oli,» meenutas Plahhova.
Doonorlus
2015. aastal oli PERHi verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust; kogu Eestis aga 34 640 doonorit ja 59 013 vereloovutust. Mullu tehti Eesti haiglates kokku 18 687 patsiendile 80 101 erineva verekomponendi ülekannet.
Allikas: PERHi verekeskus
****
Vaata ka:
TV3: Verekeskus on abivajajatele verd kogunud juba 75 aastat