Doonorivere uuringud

Igal loovutatud veredoosil

  • määratakse doonori veregrupp erinevates süsteemides (AB0-, Reesus- ja Kell-süsteem);
  • uuritakse punaliblede vastaste antikehade esinemist ja
  • nelja vere teel leviva haigustekitaja esinemist: B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis ja HIV.

Esmadoonor saab veregrupikuuluvuse AB0-süsteemis teada juba esimesel külastusel, sest see määratakse kiirmeetodil meditsiinilises läbivaatuses ja hiljem kontrollitakse laboris. Reesuskuuluvust määratakse ainult laboris ja selle saab doonor teada teisel verekeskuse külastusel.

Enne vereandmist määratakse doonori sõrme otsast võetud veretilgast ka hemoglobiinisisaldus. Hemoglobiini normväärtused on
• naistel 125-165g/l
• meestel 135-180g/l

Vajadusel mõõdetakse doonori vererõhku ja pulssi, mille normväärtused on:
• vererõhk 100/60-180/100 mmHg
• pulss 50-100 lööki minutis

IMG_2743

Laborispetsialist Liina Teder määrab doonori veregrupi

Vere ohutuse tagamiseks tehakse igale loovutatud doosile järgnevad analüüsid:

  • Hepatiit B viiruse pinnaantigeen (HBsAg)
  • Hepatiit B viiruse DNA (HBV DNA)
  • Hepatiit C viiruse antikehad (Anti-HCV)
  • Hepatiit C viiruse RNA (HCV RNA)
  • HI-viiruse vastased antikehad (Anti-HIV-1,2) ja antigeen (HIV p24)
  • HI-viiruse RNA (HIV RNA)
  • Süüfilisetekitaja

Doonorivere uuringud on kooskõlas Euroopa Liidu direktiivide ja Eesti vabariigi seadustega. 2007. aastal astuti doonorivere viirusuuringutes veel üks suur samm edasi ning HIV antigeeni määramine asendati HIV moleku­laarbioloogilise uuringuga – HIV-RNA PCR uuring, mis on tänapäeva viirusdiagnostikas kõige tundlikum ja kõrgtehnoloogilisem meetod. Antud meetodi puhul on aknaperioodi pikkuseks vaid 8–12 päeva. HIV-RNA määramisega tagatakse doonorivere nakkusohutus mak­simaalsel tasemel.

Kõik doonorvere viirusuuringud on automatiseeritud ja tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud firmade testsüsteemidega. Analüüside tulemused liiguvad otse analüsaatoritest Eesti Vereteenistuse Infosüsteemi (EVI). Verekeskusel ei ole võimalik ana­lüüsimata või mittekorras tulemustega verekomponente väljastada, kuna seda ei võimalda EVI.

Kui analüüside tulemused nõuavad järelkontrolli, kutsutakse doonor kordusanalüüsidele. Veredoos, milles leitakse nakkustekitaja, hävitatakse.