Põhimäärus

  1. ÜLDSÄTTED
    • Verekeskuse põhimäärus määrab kindlaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliiniku koosseisu kuuluva verekeskuse eesmärgid, töökorralduse, pädevuse, ülesanded, struktuuri, juhtimise, finantseerimise ja aruandluse korra.
    • Verekeskus juhindub oma tegevuses seadustest, põhimäärusest, headest tootmis- ja laboritavadest, verekeskuse kvaliteedikäsiraamatust, Regionaalhaigla põhikirjast ja teistest õigusaktidest.
  1. VEREKESKUSE EESMÄRGID
    • tervishoiuteenuse osutajate varustamine doonoriverest valmistatud kvaliteetsete ja ohutute verepreparaatidega;
    • vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamine;
    • immunohematoloogia referentteenuse osutamine.
  1. VEREKESKUSE TÖÖKORRALDUSE ALUSED
    • Verekeskuse töö korraldamise aluseks on põhimäärus, head tootmistavad, verekeskuse kvaliteedikäsiraamat ja verekeskuse tegevuskava.
    • Verekeskuse sisene tööjaotus tuleneb põhimäärusest ja selle alusel töötajate ametijuhendites fikseeritud töökohustustest ning verekeskuse juhataja antud korraldustest.
  1. VEREKESKUSE PÄDEVUS
    • Verekeskuse pädevuses on kõik küsimused, mille lahendamine on vajalik verekeskuse eesmärkide täitmiseks sh:
      • verekeskuse tegevus- ja majanduseesmärkide väljatöötamine ning diagnostikakliiniku juhatajale esitamine;
      • verekeskuse strateegia, kvaliteedipoliitika ja tööpõhimõtete väljatöötamine ning diagnostikakliiniku juhatajale esitamine;
      • verekeskuse arengukava koostamine ja kooskõlastamine teiste struktuuriüksustega ning diagnostikakliiniku juhatajale esitamine;
      • muude ülesannete täitmine, mis ei kuulu teiste struktuuriüksuste pädevusse.
  1. VEREKESKUSE ÜLESANDED
    • doonorivere kogumine ja doonoriverest verepreparaatide valmistamine kehtiva ravimite tootmise tegevusloa alusel;
    • laboriteenuste osutamine;
    • immunohematoloogia referentteenuse osutamine;
    • üliõpilaste ja residentide praktikabaasiks ning arstide ja õendusala töötajate tööalase koolituse baasiks olemine;
    • vereteenistuse kvaliteedialase koolituse baasiks olemine;
    • veredoonorluse arendamise baasiks olemine;
    • vere käitlemise infosüsteemi arendamine;
    • rakenduslikes uurimisprogrammides osalemine;
    • erialaühenduste, tervishoiuteenuse osutajate ning rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö tegemine;
    • muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
  1. VEREKESKUSE STRUKTUUR JA JUHTIMINE
    • Verekeskuse struktuuriüksused
      • tootmisosakond;
      • kvaliteedikontrolli osakond;
      • kvaliteedi tagamise osakond;
      • immunohematoloogia referentlabor.
  • Verekeskuse juhtimine
    • Verekeskust juhib juhataja, kes korraldab verekeskuse tööd vastavalt Regionaalhaigla põhikirjale, põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Verekeskuse juhataja allub vahetult diagnostikakliiniku juhatajale.
    • Verekeskuse juhataja ajutisel äraolekul asendab teda juhataja määratud verekeskuse töötaja.
    • Verekeskuse õendusala tegevust juhib verekeskuse õendusjuht, kes on verekeskuse juhi otsealluvuses.
    • Verekeskuse kvaliteedialast tegevust juhib verekeskuse kvaliteedijuht, kes on verekeskuse juhi otsealluvuses.
    • Veredoonorluse edendamist juhib doonorluse arendamise juht, kes on verekeskuse juhi otsealluvuses.
  • Verekeskuse juhataja ülesanded
    • juhib verekeskuse tööd ja tagab selle tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise;
    • korraldab töötajate infokoosolekuid, nõupidamisi ja tulemusvestlusi;
    • tagab ravimite tootmise tegevusloa õigeaegse taotlemise;
    • tagab verekeskuse tegevuse vastavuse ravimite tootmise tegevusloale;
    • osaleb verekeskuse eelarve koostamisel vastavalt eelarve koostamise korrale ning vastutab selle täpse ja otstarbeka täitmise eest;
    • esitab diagnostikakliiniku juhatajale ettepanekuid verekeskuse töö paremaks korraldamiseks;
    • kinnitab verekeskuse töökorraldust puudutavad dokumendid, mille kinnitamine ei kuulu juhatuse või teiste struktuuriüksuste pädevusse;
    • annab verekeskuse töötajatele kirjalikke ja ühekordseid suulisi korraldusi;
    • teeb ettepanekuid verekeskuse töötajatega töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
    • teeb ettepanekuid töökorralduse, palkade, lisatasude, karistuste määramise ja ergutuste kohaldamise kohta.
  • Osakonna juhataja ülesanded
    • juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
    • annab osakonna töötajatele juhiseid ja korraldusi;
    • valvab osakonna töötajate kohustuste täitmise üle;
    • allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas asjaajamiskorraga, organisatsiooni käsiraamatuga ning verekeskuse kvaliteedi ja tootmisdokumentide haldamise korraga;
    • esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ja kooskõlastusi verekeskuse ja diagnostikakliiniku juhatajale ja teistele struktuuriüksustele;
    • täidab muid põhimäärusest tulenevaid ja juhataja antud ülesandeid.
  1. TOOTMISOSAKONNA TÖÖKORRALDUS
    • Tootmisosakonna eesmärk
      • tagada haiglatele optimaalsed verekomponentide varud ning tagada väljastatavate verekomponentide kvaliteet, ohutus ja efektiivsus.
  • Tootmisosakonna põhiülesanded
    • doonoripäevade planeerimine ja läbiviimine;
    • doonorite registreerimine ja doonorite registri pidamine;
    • isiku doonoriks sobivuse hindamine;
    • doonorivere kogumine;
    • verepreparaatide valmistamine;
    • verepreparaatide varude tagamine;
    • verepreparaatide säilitamine ja väljastamine haiglatele.
  • Tootmisosakonna juhtimine
    • Tootmisosakonda juhib tootmisjuht.
  • Tootmisosakonna struktuur
    • doonorite tsoon;
    • tootmistsoon;
    • verekomponentide säilitamise ja väljastuse tsoon.
  • Doonorite tsooni tegevused
    • veredoonorite teenindamine ja registreerimine;
    • veredoonorite registri pidamine;
    • veredoonorite väljakutsumine vereloovutusele;
    • veredoonorluse alase informatsiooni edastamine doonoritele ja doonorite nõustamine selles valdkonnas;
    • veredoonorite meditsiiniline läbivaatus ja isiku doonoriks sobivuse hindamine;
    • doonorivere kogumine;
    • väljasõitude planeerimine, aasta- ja kuuplaanide koostamine;
    • väljasõitude ettevalmistamine ja doonoripäevade läbiviimine;
    • afereesidoonorite planeerimine ja uute afereesidoonorite värbamine;
    • afereesidoonorite registri pidamine ja doonorite väljakutsumine;
    • afereesiprotseduuri läbiviimine;
    • veredoonorite nõustamine ja abistamine doonorireaktsiooni korral;
    • doonorlusest kõrvaldatud doonorite väljakutsumine, nende nõustamine ja registri pidamine;
    • veredoonorite kaebuste, ettepanekute registreerimine.
  • Tootmistsooni tegevused
    • verekomponentide varude planeerimine;
    • verekomponentide valmistamine (sh verekomponentide pesemine, filtreerimine ja kiiritamine);
    • verekomponentide säilitamine karantiinilaos;
    • verekomponentide kinnipidamine ja akteerimine;
    • karantiinilao korrashoid ja aruandlus;
    • verekomponentide etikettimine ja vabastamine.
  • Verekomponentide säilitamise ja väljastamise tsooni tegevused
    • verekomponentide säilitamine valmistoodangu laos;
    • verekomponentide varu õigeaegne täiendamine;
    • raviasutuste tellimuste käsitlemine ja verekomponentide ettevalmistamine transpordiks;
    • verekomponentide väljastamine haiglatele;
    • valmistoodangulao korrashoid ja aruandlus;
    • haiglate kaebuste ja ettepanekute registreerimine;
    • fraktsioneerimisplasma säilitamine, komplekteerimine ja üleandmine fraktsioneerijale.
  1. KVALITEEDIKONTROLLI OSAKONNA TÖÖKORRALDUS
    • Kvaliteedikontrolli osakonna eesmärk
      • tagada doonoritele ja verekeskuses valmistatud verekomponentidele nõuetekohaste, õigeaegsete ja kvaliteetsete uuringute teostamine.
  • Kvaliteedikontrolli osakonna põhiülesanded
    • doonorivere uurimine nakkustekitajate suhtes;
    • verekomponentide kvaliteedi kontrolluuringute tegemine;
    • mikrobioloogiliste uuringute tegemine;
    • doonorivere immunohematoloogiliste uuringute tegemine.
  • Kvaliteedikontrolli osakonna juhtimine
    • Kvaliteedikontrolli osakonda juhib kvaliteedikontrolli osakonna peaspetsialist.
  • Kvaliteedikontrolli osakonna struktuur
    • kontroll-labor;
    • veregruppide labor.
  • Kontroll-labori tegevused
    • teostab doonorivere uuringuid nakkustekitajate suhtes vastavalt verekeskuses kindlaks määratud korrale;
    • kogub doonorivere säilitusproove ja vastutab seerumite arhiivi korrashoiu eest;
    • määrab üldvalgu sisaldust tromboafereesi doonoritel;
    • teostab verekomponentide kvaliteedi kontrolli uuringuid vastavalt verekeskuses kindlaks määratud korrale;
    • teostab verekomponentide kvaliteedi kontrolli tulemuste statistilist analüüsi kuude lõikes iga toote kvaliteedinäitajate osas;
    • teostab verekomponentide ja töökeskkonna mikrobioloogilisi uuringuid vastavalt verekeskuses kindlaks määratud korrale;
    • teostab veenipunktsiooni koha desinfitseerimise mikrobioloogilist kontrolli;
    • autoklaveerib kvaliteedikontrolli osakonna steriilset materjali.
  • Veregruppide labori tegevused
    • doonorivere immunohematoloogiliste uuringute tegemine vastavalt verekeskuses kindlaks määratud korrale;
    • standarderütrotsüütide valmistamine;
    • kliiniliselt oluliste veregruppide osas fenotüpiseeritud doonorite registri loomise ja korrashoiuga tegelemine.
  1. IMMUNOHEMATOLOOGIA REFERENTLABORI TÖÖKORRALDUS
    • Referentlabori eesmärk
      • immunohematoloogia referentlabori eesmärk on raviasutuste patsientidele immunohematoloogia uuringute teostamine ja kõrgema etapi diagnostika läbiviimine ning immunohematoloogia alase diagnostika koordineerimine, suunamine ja sellele eksperthinnangu andmine kõigis Eestis tegutsevates vastava ala laborites tagamaks ühtset ja kaasaegset diagnostika kvaliteeti.
  • Referentlabori põhiülesanded
    • immunohematoloogia referentlabori ülesannete täitmine.
  • Referentlabori juhtimine
    • Referentlaborit juhib referentlabori juhataja-vanemarst.
  • Referentlabori struktuur
    • referentlabor;
    • veregruppide genotüpiseerimise labor.
  • Immunohematoloogia referentlabori tegevused
    • teeb patsientide immunohematoloogilisi uuringuid;
    • töötab välja ühtsed immunohematoloogiliste uuringute nõuded ja diagnostika strateegia;
    • koordineerib, suunab ja kontrollib asjaomaste laborite diagnostikat;
    • määrab kliiniliselt olulistes veregrupi süsteemides antigeene ja antikehi ja tagab nende määramiseks vajalike reagentide strateegilise varu Eesti jaoks;
    • valdab ja rakendab rutiin- ja referentdiagnostikat immunohematoloogia valdkonnas;
    • valmistab referentmaterjali ja – paneele;
    • kogub infot erinevate uute diagnostikameetodite kohta ning võrdleb neid tõhususe seisukohast;
    • korraldab erialanõustamist ja erialast sertifitseerimist, teostab vastavat välja- ja täiendõpet;
    • tagab raviasutustele ööpäevaringse spetsiaalse sobitamise;
    • nõustab ja konsulteerib raviarste transfusioloogia alaselt;
    • teeb ekspertiisi vereülekandejärgsete reaktsioonide põhjuste väljaselgitamiseks;
    • osaleb immunohematoloogia valdkonna rahvusvahelistes võrdluskatsete programmides.
  1. KVALITEEDI TAGAMISE OSAKONNA TÖÖKORRALDUS
    • Kvaliteedi tagamise osakonna eesmärk
      • tagada verekeskuse kvaliteedisüsteemi toimimine.
  • Kvaliteedi tagamise osakonna põhiülesanded
    • verekeskuse kvaliteedipoliitika ja kvaliteedi tagamise süsteemi väljatöötamine;
    • kvaliteedi elementide rakendamine verekeskuse tegevusse koostöös verekeskuse osakondadega;
    • verekeskuse tööprotsessi juurutatud kvaliteedielementide toimimise kontroll, korrigeerivate tegevuste planeerimine ning planeeritud meetmete efektiivsuse analüüs;
    • verevalvsuse tagamine.
  • Kvaliteedi tagamise osakonna juhtimine
    • Kvaliteedi tagamise osakonda juhib verekeskuse kvaliteedijuht.
  1. VEREKESKUSE FINANTSEERIMISE KORD
    • Verekeskust finantseeritakse juhatuse kinnitatud eelarve alusel.
    • Eelarvevahendite kasutamine toimub vastavalt juhatuse kehtestatud korrale.
  1. VEREKESKUSE ARUANDLUSE KORD
    • Verekeskus koostab ja esitab tööaruandeid kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega ning juhatuse kehtestatud korras.
      • Verekeskuse juhataja esitab üldisi tööaruanded diagnostikakliiniku juhatajale.
      • Verekeskuse igapäevatööga seotud aruanded esitavad osakondade töötajad osakonna juhatajale ja osakondade juhatajad verekeskuse juhatajale.