Plasma

Vereplasma on vedelik, milles rakud saavad liikuda. Plasmaga kanduvad keha rakkudeni toitained ja selles liiguvad ka jääkained, mis tuleb kehast välja viia.

Plasma olulisemad koostisosad on vesi, valgud ja hüübimisained. Plasma täidab koostöös vereliistakutega olulist ülesannet ja aitab tänu hüübimisainetele parandada veresoonte vigastusi ja peatada verejooksud.

Doonorverest eraldatud plasma kiirkülmutatakse 24 tunni jooksul pärast loovutust ja külmutatud plasma säilib -25°C ja madalama temperatuuri juures kuni kolm aastat. Doonorid saavad plasmat annetada ka afereesimeetodil.

Plasma ülekannet on vaja hüübimishäirete korral ja massiivsete verejooksude korvamiseks. Haiglad kasutavad patsientidele ülekandeks umbes poole kogutust, ülejäänud plasma suunatakse fraktsioneerimisse.

Plasma

Värskelt külmutatud plasma säilib -25 C ja madalamal temperatuuril kuni kolm aastat

Plasma on asendamatu ravimite allikas

Plasma puhastamise, kontsentreerimise ja erinevate koostisosade eraldamise ehk fraktsioneerimise teel saab valmistada meditsiini tarbeks rohkem kui 20 erinevat väga tõhusat ravimit. Neid  kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.

Ka Eestis kasutatakse plasmast valmistatavat aktiivselt, kuna enamusele neile ravimitele ei ole tehisalternatiivi ning plasmast toodetud ravimite tähtsust kaasaegses meditsiinis on raske ülehinnata.

Juba alates 2007. aasta detsembrist osaleb Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega Euroopa veretoodetega enesevarustamises. Tänu sellele saavad need riigid, kellel ei ole oma plasma fraktsioneerimise võimalust, töödelda oma doonorite plasmat koos teiste riikidega, tagades nii plasma sihtotstarbelise ning säästliku kasutamise. Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus saadab plasma šveitsi fraktsioneerijale Octapharma AG.

Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine 1997.a., kuna see ei vastanud Euroopas kehtivatele ravimite tootmise nõuetele. Fraktsioneerimiskeskused nõuavad suuri investeeringuid ja tehnoloogia vajab pidevat kaasajastamist. Väikese ja keskmise suurusega riikides ei ole fraktsioneerimistehaste ülalpidamine otstarbekas ning seetõttu oma  töötlemiskeskustest on loobunud ka mõned suured riigid, näiteks Prantsusmaa ja Kanada.

Koostööprojektis Octapharma AG-ga on arvestatud Eesti plasma kogustega ning see tähendab, et fraktsioneerimisse suunatakse ainult see osa plasmast, mis Eesti haiglatel kasutamata jääb ning projekt ei mõjuta Eesti haiglate varustamist. Samas saavad doonorid aga kindlad olla, et nende veri kasutatakse veelgi säästlikumalt ning võimalikult paljude