Veregruppidest

Kui arst räägib Sinu veregrupist, siis tavaliselt mõtleb ta selle all kahte asja: Sinu veregruppi ABO-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust.

Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis asuvad tema punalibledel. Antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Seepärast peab vereülekandel gruppide sobivust kindlasti arvestama: doonori veregrupp määratakse verekeskuses ja haige oma enne vereülekannet.

AB0-süsteem

Kõige olulisem veregrupisüsteem on AB0, mille puhul võib Sinu veri olla, kas A, B, 0 või AB grupist. Selle määravad ära kaks antigeeni, mis paiknevad vere punalibledel:

• A veregrupp — punalibledel on ainult A-antigeen
• B veregrupp — punalibledel on ainult B-antigeen
• AB veregrupp — punalibledel on nii A kui ka B antigeen
• 0 veregrupp — ei ole A ega B antigeeni

Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. Näiteks: kui Sina oled A veregrupiga, siis ei tohi Sulle üle kanda B veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad B-antigeeni vastu. Kui oled 0 veregrupiga inimene, on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui ka B antigeeni vastu.

Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks.

0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib aga nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.

Rh-kuuluvus

Vere Rh(reesus)-kuuluvus võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (-). See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede peal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene Rh-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.

Kui inimene on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad. Need antikehad võivad põhjustada rasedusprobleeme Rh-negatiivsele naisele, kui tal sünnib Rh-positiivne laps.

Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile on tänaseks päevaks avastatud veel ligikaudu 30 veregrupisüsteemi. Nendest kliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell-veregrupisüsteemis uuritakse ka doonoreid.

Kuidas määratakse veregruppi?

Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent.

Näiteks pannakse alusele kolm tilka doonori verd: esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled  kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene  on Rh-positiivne. Selle näite puhul oleks doonor A Rh positiivne.

Doonori ja haige veregruppide sobivus on ülioluline, sest vastasel juhul võivad patsiendil  tekkida vereülekandel ohtlikud reaktsioonid.

Veregruppide esinemissagedus ja pärilikkus

Inimene pärineb ühevõrra oma emast ja isast. Seetõttu on pärilikkusaine alati kaheosaline: üks osa emalt, üks osa isalt. Rääkides veregruppide pärilikkusest, tuleb esmalt meeles pidada, et:

• Enamikul meie geenidest on kaks koopiat
• Lapsele anname edasi (juhusliku valiku alusel) ühe nendest koopiatest
• Geenid esinevad erinevates versioonides (alleelides)
• Mõned geeniversioonid on tugevamad kui teised