Teekond verekeskuses

Registratuur ja ankeet

Verekeskuse külastaja satub esmalt registratuuri, kus inimene registreeritakse ja kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel (ID-kaart, pass, autojuhiload).

Seejärel suunatakse doonor arvuti juurde, kus doonor täidab igal külastusel ankeedi tervisliku seisundi ja eluviiside kohta. Väga oluline on vastata kõikidele küsimustele ausalt. Kui vastamisel tekib probleeme või kahtlusi, saab küsida nõu meditsiinitöötajalt järgmises etapis ehk meditsiinilisel läbivaatusel ning vormistada vastused seal.

Doonoril on võimalik aja kokkuhoiu huvides täita enne vereloovutusele tulekut E-Doonoris tervisliku seisundi ja eluviiside küsimustik. e-Doonorisse saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID kaudu.

Doonori poolt täidetud küsimustik on oluline dokument doonoriks sobivuse hindamisel, sest vereloovutus peab olema ohutu nii doonorile kui ka vereülekande saajale. Lõpliku otsuse, kas inimene sobib doonoriks või mitte, teeb verekeskuse meditsiinitöötaja vestluse ja meditsiinilise läbivaatuse käigus.

Doonori tervitamine registratuuris

Meditsiiniline läbivaatus

Meditsiiniline läbivaatusel vestleb arst või õde doonoriga, kontrollib tema hemoglobiinisisaldust ja mõõdab vajadusel vererõhku ja pulssi, esmadoonoril määrab ka veregrupi AB0-süsteemis. Läbivaatuse tulemusena selgub, kas inimene saab sel päeval verd loovutada. Ka see etapp tuleb läbida igal külastusel.

Kindlasti peab doonoriks tulnud inimene enda parima arusaamise järgi teatama kõikidest tervist puudutavatest kahtlustest, eelnevalt tarvitatud ravimitest, haigustest ning muudest vere ohutuse seisukohast tähtsust omavatest andmetest. Kõik isikuandmed ja meditsiiniline info on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele.

Verekeskuse meditsiinitöötajal on õigus mitte lubada doonorit vereloovutusele juhul, kui doonor keeldub vastamast küsitluslehel toodud küsimus(t)ele ja/või meditsiinitöötaja esitatud lisaküsimustele. Ka Sinu küsimused on väga oodatud!

Doonorite puhul on hemoglobiini normväärtus:
• naistel 125-165g/l
• meestel 135-180g/l

Vererõhu ja pulsi normväärtused on:
• vererõhk 100/60-180/100 mmHg
• pulss 50-100 lööki minutis

Pärast meditsiinilist läbivaatust annab doonor allkirja, millega kinnitab, et tema andmed on õiged, veri on haigele inimesele ülekandeks ohutu ja et ta on saanud piisavalt informatsiooni doonorivere nakkusohutusest ning annab nõusoleku verd loovutada.

Tea, et igas vereloovutamise etapis on Sul õigus vereandmisest loobuda ja samuti mitte lubada juba annetatud vere kasutamist!

Kõik on korras ja doonor võib suunduda verd loovutama

Vereloovutus

Vahetult enne vereloovutust joo paar klaasi mahla või vett – see aitab tagada hea enesetunde pärast annetamist.

Vereloovutuse protseduur on valutu, toimub poollamavas asendis ja võtab aega viis kuni kümme minutit. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on olenevalt kehakaalust kõigest 7-13% täiskasvanud inimese veremahust.

Plasma kogus taastub keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt kolme nädala jooksul. Iga vereloovutuse ajal võetakse doonorilt ca 25 ml verd ka analüüside tegemiseks.

Tea, et Sul ei ole võimalik vereandmise käigus nakatuda viirushaigustesse, sest kasutame alati ainult Sulle mõeldud ühekordseid ja steriilseid vahendeid.

Pärast vereloovutust tuleb punktsioonikohale seotav elastikside jätta peale vähemalt neljaks tunniks.

Iga vereloovutusega aitad vähemalt kolme patsienti

Taastumine

Pärast vereloovutust on soovitav paar minutit lamada ja mitte liiga kiiresti püsti tõusta. Võta aega, et puhkeruumis umbes 10-15 minutit taastuda: kosuta end mahla, tee/kohvi ja küpsistega. Ära kiirusta lahkumisega! Kui tunned end veidi nõrgana, puhka kauem.

Tarbi samal ja järgneval päeval rohkem vedelikku ning väldi suurt füüsilist koormust, ujumist ja saunaskäiku.

Harva esinevad vereloovutuse kõrvalnähud:
• nõrkus, iiveldus või teadvusekaotus (tavaliselt lühiaegne ega kahjusta doonori tervist)
• väga harva võib tekkida verevalum punktsioonikohas
• erandjuhul võib nõel punkteerimisel riivata veeni läheduses olevat närvi.
Kõrvalnähtude ilmnemisel pöördu verekeskuse personali või lähima meditsiiniasutuse poole.
Selleks, et vältida kõrvalnähte, palume järgida verekeskuse poolt antud nõuandeid.

Verekeskuse informeerimine pärast vereloovutust:
Kui saad teada, et vereloovutuse ajal võis Sinu veri olla ohtlik, helista kohe verekeskusesse. Tee seda ka juhul, kui Sul tuvastatakse 12 kuu jooksul pärast vereloovutust verega ülekantav nakkushaigus. Verekeskus vajab seda informatsiooni annetatud doonorivere ohutuse tagamiseks ja patsiendi tervise kaitseks.

Verekeskuse puhkeruumis pakuvad kosutust maitsvad küpsised, soojad joogid ja kodumaine mahl