Lemmikloomade ja loomaomanike ühine doonoripäev
Teisipäeval, 7. veebruaril kell 13.30-17.30 toimub PetCity Loomakliinikus (Rannamõisa tee 8) esmakordselt Eestis inimeste ja loomade ühine doonoripäev. PetCity Loomakliiniku idee sai teoks koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusega.
PetCity Loomakliiniku peaarsti dr Heli Säre sõnul ei ole Eestis siiani lemmikloomade verepanka, kuigi vajadus selle järgi on suur. Dr Säre rõhutab: „Sarnaselt inimestega võib vereülekanne olla tihti ainus võimalus lemmiku elu päästmiseks. Soomes näiteks toimib vabatahtlikkuse alusel loodud lemmikloomade verepank juba aastast 2000.“
Vere loovutamine on heategu, mis aitab päästa nii inimeste kui loomade elusid. Esmakordselt Eestis on sel korral kutsutud verd andma ning loenguid kuulama pered koos oma lemmikloomaga ning selleks, et olla doonor on kehtestatud vastavad nõuded nii inimestele kui ka lemmikloomadele. Doonoriks sobib terve, täiskasvanud koer või kass, kes on vähemalt ühe aasta vanune aga mitte vanem kui kaheksa aastane, kassi vanus võib olla ka kuni kümme aastat. Doonorkoer peaks kaaluma vähemalt 25 kg, doonorkass vähemalt 4 kg. Doonoriks sobib rahuliku iseloomuga, sõbralik loom, kes on vaktsineeritud ning saanud regulaarselt ussirohtu. Samuti ei tohi loom olla reisinud viimase 6 kuu jooksul väljapoole Euroopa Liidu riike.
Loomaomanikud sobivad doonoriks, kui nad on samuti terved ja puhanud, kaaluvad üle 50 kg ja on 18-60 aastased. Lisaks on nii doonori kui ka patsiendi ohutusele mõeldes terve hulk haigustest, ravimitest ja ka reisimisest johtuvaid piiranguid, mille kohta leiab täiendavat infot verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee. Doonoripäevale tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Doonorite ja abivajajate lugudega saate tutvuda verekeskus.ee/lood/
Kell 14, 15 ja 16 toimuvad doonoripäeval tasuta loengud, kus esinevad PetCity Loomakliiniku peaarst dr Heli Säre ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse vanemarst dr Ulvi-Kaire Kongo.
Dr Säre räägib, millised on loomade veregrupid, millises olukorras vajab lemmikloom vereülekannet ning kui palju võib doonorkass või doonorkoer korraga verd loovutada.
Dr Kongo loengust selgub, et inimeste veregrupid on palju keerulisemad kui tavapäraselt arvatakse. Verekeskuse laborites tehakse erinevate veregruppidega patsientidele sobiva vere leidmiseks eriliselt peent tööd, sest universaalset kõigile sobivat verd ei ole. Dr Kongo selgitab: „Seniks kuni ei ole leitud universaalset kõigile sobivat verd, jätkub meile huvitavat ja rutiinivaba tööd veregruppide erinevuste määramiseks. Ja kuigi need peened erinevused võivad mõnikord põhjustada peavalu nii arstidele kui harvaesineva erisusega patsiendile, meenutab see jätkuvalt meie igaühe märkimisväärset individuaalsust. Sadade võimalike antigeenide ja nende miljonite võimalike omavaheliste kombinatsioonidega saab sinu veri olla sama unikaalne kui su sõrmejälg.“