Helena: “Esimene kord plasmat loovutades oli hirmutav ja põnev korraga!“
Helena Alvela sai doonoriks tänu isa eeskujule ja mõttele, et lühikese ajaga saab reaalselt kellegi elu päästa.
35-aastane Helena Alvela töötab personalispetsialistina, õpib rakendusinformaatikat ja verd on ta loovutanud umbes 25 korda ning plasmat 11 korda.
Kuidas sai alguse sinu teekond doonorina, mis esimest korda ajendas verd või plasmat annetama?
Minu isa oli tubli doonor ja tema eeskujul soovisin ka doonoriks hakata, kuna see tundus lahe, et sinu veri võib päästa kellegi elu. Väga ootasin, et saaksin juba täisealiseks ja kui sõbra sünnipäev ka ära oli olnud, siis läksime koos esimest korda, et oleks julgem ja meelejäävam.
Miks otsustasid plasmadoonoriks hakata?
Puhtalt uudishimust ja mõttest, et mis mõttes ainult mehi võetakse. (naerab)
Kas sul on isiklik kogemus või lugu, kus doonorlus on mõjutanud sind või su lähedasi?
Tean, et mu isa sai sündides elutähtsa vereülekande. Usun, et see teadmine mõjutab mind alateadlikult siiani, see tuletab meelde, kui suur mõju võib olla ühel lihtsal heateol.
Kuidas on doonorlus sinu elu või maailmavaadet muutnud?
Doonoriks käimine on minu jaoks saanud loomulikuks osaks elust. See on üks lihtsamaid viise teha midagi väga olulist. Kuigi doonorina ei näe me otseselt, keda aitame, tean, et aeg, mille pühendan, võib kellelegi tähendada elupäästvat ravi.
Mida tundsid pärast esimest plasmaloovutust, kas see kogemus erines su ootustest?
Ärevus oli sees, kuna õed raputasid pead, et naised ikka ei tohiks anda ja kas veenid peavad vastu. Esimene kord oli isegi natuke hirmutav ja põnev korraga. Samal ajal lugesin, mida plasmaga tehakse ja see rahustas ja motiveerib edaspidigi tulema, kuna sellest saavad abi nii paljud.
Mis sind jätkuvalt motiveerib plasmat annetama?
No eks ikka need küpsised ja mustsõstramahl, mis kuskil mujal ei maitse nii hästi kui Verekeskuses. (muigab) Tegelikult siiski see, et ainult umbes tund aega lamades, saan teha midagi nii olulist ja aidata inimestel saada vajalikku ravi. Lisaks boonuspakett, et iga 10 korra tagant tehakse vereanalüüs. Ja kuna plasmat saab annetada sagedamini kui täisverd, tähendab see võimalust aidata veel rohkem.
Paljud naised ei pruugi veel teada, et nad saavad nüüd plasmat annetada – mida ütleksid neile julgustuseks?
Lihtsalt tule, proovi ja ole elupäästja. Kui soovid, võid pärast saada lahedat nänni või kinopileteid või teha veel lisaannetuse lastele. Hirmud on ületamiseks ja ausalt, siin pole midagi hirmsat.
Kui peaksid ühe mõtte või sõnumiga inspireerima kedagi plasmadoonoriks hakkama, siis mis see oleks?
Üks tund sinu ajast võib tähendada kellelegi tervet elu!
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Raul Mee