Regulaarne vereloovutus tagab maksimaalse ohutuse nii patsiendile kui ka doonorile

14. juunil on rahvusvaheline veredoonorluse päev, mis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eestvõttel toimub tänavu egiidi all „Tänan Sind, et päästsid mu elu!“ ning keskendub püsidoonorite tänamisele ja väärtustamisele. Kutsume kõiki doonoreid regulaarselt verd loovutama , sest regulaarselt verd loovutatavate doonorite veri on ohutum nakkustekitajate suhtes. Seetõttu valitakse just regulaarsete doonorite veri nii lastele verekomponentide valmistamiseks kui ka trombotsüütide kontsentraadi valmistamiseks.
Vaata WHO videot

Verekeskuse tootmisjuht dr Erna Saarniit nendib: „Loovutades verd regulaarselt, st 3-4 korda aastas või vähemalt 1 kord 12 kuu jooksul, on võimalik tagada loovutatud vere maksimaalne ohutus nakkustekitajate suhtes,“ rõhutades: „Vereloovutusel määratakse iga kord hemoglobiini tase, uuritakse verd nakkusmarkerite hepatiit B ja C, HIV ja süüfilise suhtes ning vajadusel mõõdetakse vererõhku.“

Ajavahemikku, mil laboris ei ole võimalik nakkustekitajaid doonoriveres määrata, nimetatakse aknaperioodiks.  Dr Saarniidu sõnul ei saa ka kõige paremate ja moodsamate testidega viiruse olemasolu koheselt pärast nakatumist määrata. Seepärast on väga tähtis, et doonor oleks enda tervislikust seisundist teadlik, sooviks siiralt hädasolijaid aidata ja jääks alati meditsiinilisel läbivaatusel ausaks.

Regulaarne vereandmine tagab igal vereloovutusel doonori tervise kontrolli ja tervisenäitajate jälgimise ning laboris teostatavate analüüside tulemuste dünaamilise hindamise. Regulaarsete doonorite tervisenäitajad on pideva kontrolli all, nende poolt loovutatud veri on maksimaalselt ohutu nakkustekitajate suhtes, mis on eeliseks doonorivere valikul lastele verekomponentide valmistamisel. Samuti on regulaarsed doonorid oodatud afereesiprotseduuridele trombotsüütide ja plasma annetamiseks.

Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas. Täisvere loovutuse minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel 90 päeva.

Dr Erna Saarniit edastab verekeskuse kõigi töötajate ühistervituse: „Täname meie vahvaid ja toredaid doonoreid  ning  soovime kõigile tervist ja indu haigete abistamisel. Ilusat veredoonorluse päeva kõigile!“