TAI: Veredoonorite arv Eestis väheneb
Viimastel aastatel on veredoonorite ja vereloovutuste arv Eestis vähenenud. Doonorivere ohutus püsib jätkuvalt heal tasemel.
Veredoonorite arv on olnud langustrendis juba mitu aastat. Kui 2024. aastal oli Eestis doonoreid 28 059 ja vereloovutusi 49 910, siis 2025. aastal loovutas verd 26 341 inimest ja vereloovutusi tehti 47 726 korral, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. „Iga vereloovutus võib olla otsustava tähtsusega kellegi ravis või elu päästmisel. Seetõttu on väga oluline, et inimesed, kelle tervis seda võimaldab, kaaluksid doonoriks tulemist,” lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Aia Simm.
Jätkuvalt väheneb esmakordselt verd loovutanud inimeste arv. „Pikemas vaates teeb muret just esmakordsete doonorite arvu vähenemine. Verevaru kestlikkus sõltub sellest, et lisaks püsidoonoritele tuleks süsteemi juurde ka uusi inimesi, kes on valmis regulaarselt verd loovutama,” ütles Simm.
Joonis. Veredoonorite arvu muutus
Samas on ühe doonori kohta tehtud vereloovutuste keskmine arv püsinud sarnasel tasemel varasemate aastatega. „Kuigi veredoonorite ja vereloovutuste arv on viimastel aastatel vähenenud, näeme, et olemasolevad doonorid käivad jätkuvalt regulaarselt verd loovutamas. See näitab, et Eestis on välja kujunenud püsidoonorid, kelle panus on verevaru tagamisel väga oluline,” sõnas Simm.
Kõige rohkem tehakse vereloovutusi tööealiste seas, eeskätt 25–64-aastaste doonorite poolt. Meeste osakaal vereloovutustes on mõnevõrra suurem kui naistel. Afereesiprotseduuride arv, sh plasma- ja trombotsüütide loovutused, on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena.
Enne igat vereloovutust hinnatakse doonori terviseseisundit, et tagada ohutus nii doonorile kui ka vere saajale. 2025. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6657 verekeskuste külastajat, peamiselt madala hemoglobiinitaseme tõttu. “Enamikul juhtudel on tegemist ajutise kõrvalejäämisega ning tervisenäitajate paranemisel on võimalik verd taas loovutada,” lausus Simm.
Doonorivere ohutust kinnitavad ka nakkushaiguste näitajad. 2025. aastal tuvastati doonorivere testimisel 21 nakkushaigustekitaja juhtu, mis on sama palju kui aasta varem. Kõige sagedamini tuvastati C-hepatiiti, esines üksikuid B-hepatiidi ja süüfilise juhte. HIVi doonoriveres ei tuvastatud.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse haiglates igapäevaselt operatsioonidel, sünnitustel, traumapatsientide ravis ning mitmete krooniliste ja raskete haiguste korral. Kuna verd ei ole võimalik kunstlikult toota ega pikaaegselt säilitada, põhineb verevaru olemasolu inimeste valmisolekust verd loovutada.
Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot doonorluse kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.
Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Allikas: Veredoonorite arv Eestis väheneb | Tervise Arengu Instituut