HI-viirus

Inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV on viirus, mis põhjustab omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS). HIV ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades kroonilise ja progresseeruva haiguse, mis muudab inimese vastuvõtlikuks nakkustele ja vähile.

HI-viiruse saamisel puuduvad tavaliselt kohesed haigusnähud. Paari nädala pärast võivad ilmneda viirushaigusele iseloomulikud tunnused: palavik, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli külmetuse või gripiga.

Sellele järgnevad HIV-nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid.

Kuigi mõned inimesed võivad jääda kaebusteta paljudeks aastateks, hakkab HI-viirus samal ajal hävitama inimese immuunsüsteemi, mis kaitseb teda nakkuste eest. Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom – AIDS.

HIVi nakatunud inimesed ei sobi doonoriks.