Verekeskuse abipalvele vastas üle 80 0-negatiivse doonori

0-negatiivse veregrupiga Vello Vaher käis täna esimest korda elus doonorina head tegemas ning tema positiivsust ja rõõmsameelsust jagus kõigile - nii teistele doonoritele kui ka verekeskuse töötajaile.

0-negatiivse veregrupiga Vello Vaher käis täna esimest korda elus doonorina head tegemas ning tema positiivsust ja rõõmsameelsust jagus kõigile – nii teistele doonoritele kui ka verekeskuse töötajaile.

Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuhi dr Erna Saarniidu sõnul vastas verekeskuse üleskutsele üle 80 0-negatiivse veregrupiga inimese ning meie verevarud said tõhusa täienduse.

Dr Saarniit rõõmustas: „Tänu nende heatahtlike ja suure südamega inimeste abile, võime rahulikuma südamega minna nädalavahetusele ja uuele nädalale vastu, olles kindlad, et meil on piisav varu veretooteid, et kõik abivajajad haiglates saaksid vajalikku ravi ja päästetud,“ lisades: „Ootame uuel nädalal taas doonoreid head tegema! Lisaks alati oodatud 0-negatiivsetele doonoritele on väga oodatud  A-reesusnegatiivse veregrupi omanikud, sest ka selle veregrupi vere osas on meil varu väikseks jäänud.“
Verekeskus tänab abivajajate nimel kõiki verd loovutanud doonoreid ning julgustab kõiki heas toonuses ja hea tervisega 18-60 aastaseid inimesi regulaarselt, kolm-neli korda aastas verd loovutama. Dr Saarniit rõhutas: „Vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikuma kingituse – päästa kellegi elu, sest iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonorverd. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 18 000 patsiendile aastas.