Verest

Doonorilt kogutud veri ei lähe sellisena otse haiglasse, vaid vere koostisosad eraldatakse üksteisest. Selline meetod võimaldab patsiendile üle kanda just seda osa, millest tal puudus on, aitab doonoriverd säästlikult kasutada ja välistab selle ülearuse manustamise.

Täiskasvanud inimesel on neli kuni viis liitrit verd ja doonor loovutab sellest 450 ml. See moodustab olenevalt kehakaalust 7-13 protsenti vere kogumahust ja on täiskasvanud inimesele täiesti ohutu.

Veri koosneb vedelast osast ehk vereplasmast (vesi, toit- ja jääkained, valgud, hüübimisained) ja rakkudest. Vererakud jagunevad:

• punalibledeks ehk erütrotsüütideks, mille ülesanne on transportida organismis hapnikku;
• vereliistakuteks ehk trombotsüütideks, mis on olulised vere hüübimisel ja
• valgelibledeks ehk leukotsüütideks, mis kaitsevad organismi haigustekitajate suhtes ja mida ühelt inimeselt teisele üle ei kanta.

Verekomponendid on pärast tsentrifuugimist raskuse järgi kihistunud: alumise tumepunase osa moodustavad punalibled, keskel on õhuke hallikas vereliistakute ja leukotsüütide kiht ning kõige peal kollane plasma

Tavapäraselt valmistatakse täisverest kolme põhikomponenti: erütrotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud plasmat ja trombotsüütide kontsentraati. Tänu sellele aitab doonor ühe loovutatud veredoosiga vähemalt kolme patsienti.

Plasma kogus taastub doonoril pärast loovutust keskmiselt 24 tunniga, vererakkude arv keskmiselt kolme nädala jooksul.

Komponente säilitatakse erinevatel tingimustel, mis on veel üks põhjus nende eraldamiseks: punalibledel sobib tavaline külmikutemperatuur, plasmale jääkülm kamber ning vereliistakud soovivad olla toatemperatuuril pidevas loksumises.

Komponentide säilitamiseks kasutatakse spetsiaalseid toitelahuseid, mis hoiavad rakke teatud aja jooksul bioloogiliselt täisväärtuslikuna ja ülekandeks kõlblikuna. Kuna doonoriveri säilib kvaliteetsena lühikest aega, vajab verekeskus varudele täiendust iga päev.