3.detsembril said Paides kokku Eesti tublimad doonorid

DOONORID
3. detsember 2011 Järva Teataja
Tekst: Merili Nikkolo, Järva Teataja

Täna on Paides üle-eestiline doonorite tänuüritus, kuhu on kutsutud 500 tublimat inimest. Nende hulgas on 30 paidelast ja 41 inimest mujalt Järvamaalt.

Maakonna hõbedoonor alustas heategevust sõjaväes
Tootmisoperaatorina töötav paidelane Kalev Õigus on verekeskuse andmeil loovutanud verd 105 korda. Maakonnas on ta sellega nii-öelda hõbemedali doonor, vaid ühel inimesel on loovutusi rohkem – 140.
Tegelikult on Õigus seda pisikest heategu teinud rohkemgi, kuid kõik korrad pole arvesse läinud. Näiteks pole ka tema päris esimene vereloovutus verekeskusele teada. See oli 1970. aastal, mil 19aastane Õigus oli Kaliningradis sõjaväes.
Ootamatult kutsuti ta väravasse, võeti vereproovid. Et veregrupp sobis, viidi Õigus kohe haiglasse, pandi haige kõrvalvoodisse lamama ning sõna otseses mõttes ta nägi, kuidas tema veri voolas abivajajasse. «Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, kas tegemist oli mehe või naisega, kõik käis nii kiiresti, pandi lihtsalt kõrvale ja läks,» selgitas ta.
Sõjaväest vabanedes jätkas Õigus oma doonorikarjääri. «See on nagu kutsumuseks kujunenud,» tunnistas ta.
Aastas koguneb Õigusel vereloovutusi kolm kuni viis. Vanuse poolest saab ta veel doonor olla neli aastat ning selle ajaga peaks tema kontole lisanduma paarkümmend vereloovutust.
Kümnete aastate jooksul on Õigus näinud, kuidas vereloovutamine on muutunud. Kunagi oli Paides kohapeal võimalik kogu aeg verd anda. Kui praegu doonorid lamavad, siis tollal istusid, võeti vaid 250 milliliitrit (praegu 450) ja ka nõelad oli veidi jämedamad.
Õigusele meenus, et tollal võis tulla talle ootamatu kõne, et kohe tuleb haiglasse minna verd loovutama, mõnikord tuli kiirabiauto kojugi järele. Et kunagi oleks pärast protseduuri olnud halb olla, Õigus ei mäleta.
Doonorlus on Õiguse perekonnas au sees. «Lapsed (kolmest lapsest kaks on doonorid – toim) on eriti hoolikad vereandjad. Hullemad kui mina!» ütles ta. «Poeg on juba plasmafereesi doonor (isik, kelle verest eraldatakse plasma ja vererakud kantakse tagasi – toim), tema käib kaks korda kuus andmas.»
Ka Õiguse abikaasa on aastaid verd loovutanud, tema vanemad olid Nõukogude Liidu audoonorid.
Lisaks väikesele heateole on Õigus leidnud doonorluse kaudu häid tuttavaid ja sõpru. Ta kuulub 2002. aastast Eesti doonorite seltsi, mis korraldab üritusi. «Selts ongi selleks, et doonorid saaksid ka muul aja koos käia, mitte piirduda vaid vereloovutusega,» selgitas ta. «Uued liikmed on seltsi väga oodatud.»

Noordoonor kogub tasse kursusekaaslasega võidu
Saate «Rooli võim» juht ning reklaami ja imagoloogia tudeng Robert Roolil on verekeskuse andmetel kahe aastaga kogunenud kümme vereloovutust.
Esimest korda käis ta heategu tegemas Paide ühisgümnaasiumi õpilasena, kui oli saanud äsja 18. Rool sõnas, et temagi on kunagi mõelnud, miks seda üldse teha ja lihtsalt pool liitrit verd ära anda, kuid need kahtlused kadusid kiiresti. «Alati võib ju endal midagi juhtuda ja siis on verd vaja,» ütles ta. «Ja kui endal ei juhtu, siis saab ju teisi aidata.»
Seni pole Roolil õnneks doonoriverd tarvis läinud, küll aga mõistis ta oma teo olulisust kord haiglas olles. «Mul pandi sõrme kipsi, kui toodi üks naine kanderaamiga ja tal oli verekott, mille peale oli kirjutatud B-positiivne, mis on minu veregrupp,» meenutas ta. «See andis mulle küll hea emotsiooni. See seal polnud suure tõenäosusega minu veri, kuid nägin, et B-positiivne veri läheb heasse kohta.»
Vereloovutus on olnud Roolile üdini hea kogemus. Nõelu, verd ega arste ta ei karda ning seni pole ka kunagi halb hakanud. «Seepärast olengi nalja teinud, miks nad rohkem ei võta,» lausus ta. «Mul on alati pärast olnud tunne, et nüüd läheks trenni või jooksma.»
Praegu käib Rool pealinnas verd loovutamas. Tavaliselt teeb ta seda koos kursavennaga, mis lisab asjale põnevust. «Ikka vaatame, kes saab enne valmis, kelle veri tuleb kiiremini välja ja kellel on ilusamad arstitädid. See on ka tähtis!» ütles Rool naerdes.
Kuigi doonor saab pärast protseduuri valida, kas soovib šokolaadi, mett, tassi või midagi muud, siis Rool on koos sõbraga alati valinud tassi. Seda enam, et mõlemad on tudengid ja nõusid ülearu kodus pole. Nende põhjal on noormeestel hea pidada arvet, kel on vereloovutusi rohkem. «Praegu on kursavennal veidi rohkem tasse kui mul,» märkis ta.
Rool sõnas, et on paar sõpragi doonoripäevale kaasa võtnud, kuid üldiselt noored tema meelest väga aktiivsed doonorid ei ole. «Üks minu tuttav lausa ütles mulle, miks ta peaks seda tegema, kellele sellest kasu on. Kahju, et ta nii negatiivselt suhtus,» ütles ta.
Rool lubas igatahes missiooni jätkata ja pidas võimalikuks, et sada vereloovutust peaks tal kunagi küll täis tulema.

ARVE JA FAKTE
* Eelmisel aastal oli Eestis üle 36 000 doonori.
* Järvalasi on praegu doonorite seas 1483 (Albus 47, Amblas 112, Imaveres 36, Järva-Jaanis 71, Karedal 12, Koerus 47, Koigis 30, Paide linnas 507, Paide vallas 60, Roosna-Allikul 43, Türil 461, Väätsal 57).
* Tänavu on järvalased verekeskuses või doonoripäevadel annetanud rohkem kui 1650 vereloovutuse abil üle 700 liitrit verd.
* 39 järvalast on tänavu teinud neli ja rohkem vereloovutust.
* Üle 50 korra on verd loovutanud 13 järvalast.
* Üle 100 korra on verd loovutanud kaks inimest: üks 140 ja teine 105 korda.
* Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene.
* Vereloovutusel võetakse 450 milliliitrit verd. See on olenevalt kehakaalust ainult 7–13 protsenti kogu vere kogusest.
Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus

KOMMENTAAR
Riin Kullaste verekeskuse juhataja:
Eesti doonorlusel läheb praegu päris hästi, doonorite arv suureneb ja just nende arvel, kes on otsustanud hakata püsidoonoriks ehk tulevad rohkem kui ühel korral. Noored inimesed on aktiivsed ja tulevad doonoriks kohe, kui vanusepiir 18 eluaastat on täis.
Doonorluse populaarsust on kindlasti mõjutanud seondumine tervisliku eluviisi ja maailmavaatega. Oma vere annetamine abivajajale on märk sotsiaalsest küpsusest. Muidugi küsime oma doonoritelt, mis neid ajendas doonoriks tulema, enamik märgib soovi tunda ennast vajalikuna. Paljusid inimesi on kutsunud sõbrad või lähedased.
Järvalased on väga aktiivsed doonorid. Viis protsenti maakonna doonoriealistest elanikest annab oma panuse.
Vereannetuse protseduur on ajaga jäänud üldjoontes samaks, seda on muudetud doonorile mugavamaks ja peenemad nõelad käivad sinna juurde. Oluliselt on muutunud doonorivere uurimine ja töötlemine, kasutame nüüdisaegseid teste ja seadmeid. Juurde on tulnud ka doonorile esitatavaid küsimusi, näiteks reisimise kohta eksootilistesse riikidesse või hiljuti tehtud tätoveeringute kohta. Mõlemad tegevused võivad olla seotud nakkusohuga.