ERR: Eestlasi kimbutava rauavaeguse tõttu jääb veri sageli loovutamata
Kuigi verekeskustel on pidevalt tarvis uusi doonoreid, kipub eestlaste puhul tihti korduma üks asjaolu, miks veri jääb ikkagi andmata – vere madal hemoglobiini sisaldus. Enamasti on selle taga rauavaegus.
Kõigist tagasi saadetud vereloovutajatest moodustavad liiga madala hemoglobiini tasemega inimesed 25 kuni 30 protsenti, rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse ülemarst ja õppejõud hematoloogia erialal Helve König.
“Rauavaeguse põhjusteks on sagedasti vale toitumine või verekaotus. Enamasti on see ikkagi naiste probleem. Kui leiame mõnel mehel madala hemoglobiini, siis ajame silmad suureks ja imestame, sest seda esineb pigem väga harva,” täheldas König.
Vahel aga ei imendu raud lihtsalt nii nagu vaja. Arsti sõnul võib seda ette tulla näiteks raseduse või imetamise ajal, kuid ka siis, kui inimene kasvab hästi kiiresti. Ühtlasi tekib mõnel inimesel rauapuudus märksa kergemini kui teisel ja põhjused polegi alati selged.
“Mõned on pidevalt hädas, sest söövad järjekordse rauakuuri ära, teevad loovutamises pikema vahe, saavad mõned korrad verd anda ja siis kipub hemoglobiin jälle alla minema. Mõni mees võib anda viis korda aastas, nii palju aastaid ja tal pole mingit probleemi. Naisterahvastel tekib aneemia kergemini,” sõnas König.
Rauavaegusega külastajate hulk pole Königi hinnangul aja jooksul märkimisväärselt kasvanud. Samas võib tema hinnangul täheldada siiski ühiskonnas mõningaid muudatusi, mis võivad rauavaeguse levikule kaasa aidata.
“Tänapäeval kogub populaarsust taimetoitlus. Kui ei osata mitmekülgselt toituda, siis võib sellest probleem tekkida. Üleüldse peetakse loomaliha söömist nüüd kuidagi pahaks. Öeldakse, et ärme loomi söö, ärme loomi tapa, aga osasid toitaineid saab ikkagi loomse valguga kõige paremini,” selgitas ülemarst.
“Samas mõni ütleb jällegi, et söön küll liha ja kala, aga hemoglobiin on ikka madal. Seega asi ei pruugi ainult toitumises kinni olla. Näiteks naisterahvastel võivad esineda vererohked menstruatsioonid. Kõik need tegurid mõjutavad meie verd,” lisas ta.
Vereloovutajatel soovitab Helve König tarvitada rauapreparaate. Kui inimene teab, et tal on pigem madal hemoglobiini tase, aga soovib sellegipoolest verd anda, võib ta võtta rauatablette juba profülaktiliselt. Kui verd on juba loovutatud, võib võtta rauatablette samuti kaks kuni kolm kuud. “Toiduga ei saa seda rauda naljalt asendada. Kui hemoglobiin on ikkagi alla normi, siis tuleb rauapreparaate juurde süüa,” võttis ta kokku.
Millistest toitudest saab enim rauda?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse juhataja Ave Lellep tõi välja, et doonoritelt oodataksegi pisut kõrgemat hemoglobiini väärtust. Naiste puhul on selleks alates 125 grammi liitris ja meestel alates 135 grammi liitris. “Kui naisel on näiteks 124 või 123 grammi, siis see pole tegelikult patoloogiline. Mingit ravi pole vaja ja tegemist pole veel aneemiaga,” sõnas ta.
Vereloovutajatelt oodatakse kõrgemat hemoglobiini taset eelkõige kahel põhjusel: esimene neist on doonori enda tervis. Vereloovutus ei tohi doonorit kahjustada ega tekitada talle rauapuudust. Teise põhjusena peab olema verest valmistatud tootes olema hemoglobiini piisaval hulgal, et patsient sellest kasu saaks, toonitas verekeskuse juhataja.
“Kui me räägime eelmisest aastast, tuli regionaalhaigla verekeskusesse ligikaudu 30 000 inimest ja nendest kusagil 4200 ei pääsenud erinevatel põhjustel vereloovutusele. Tõepoolest, ühel kolmandikul neist oli põhjuseks madal hemoglobiini sisaldus veres,” nentis Lellep.
Kõige sagedasema rauapuuduse põhjusena tõi Lellep välja veritsemise. Eelkõige puudutab see viljakas eas naisi. “Seetõttu on naistel vere loovutamise intervall pikem, 90 päeva. Meestel on 60 päeva. Menstruatsiooni ajal pole vere andmine ka soovitatav, sest taastumine võtab kauem aega,” soovitas arst.
Siiski ei saa tema sõnul mööda vaadata ka toitumisest. “Suurimad raua allikad on ikkagi punane liha ja maks, aga ka kaunviljad, sojauba, läätsed. Silmas tasub pidada sedagi, et raua imendumist takistab kohviga liialdamine, suitsetamine ja alkohol,” toonitas Lellep.
Eestlased söövad tänapäeval küll valgurikkamalt kui kunagi varem, aga kas ka liharikkamalt, selles pole Lellep sugugi nii kindel. “Kui võtame viimased 20–30 aastat, siis eestlaste toitumine on kindlasti oluliselt muutunud. Tundub, et liigume vähema lihaga dieedi poole. Julgen arvata, et taimetoitlaste hulk on meie ühiskonnas kindlasti kasvanud,” arutles verekeskuse juhataja.
Ave Lellep soovitab vereloovutusele tulla söönuna. Samuti võiks inimene olla terve ja puhanud. “Enne tulekut võiks rasvarikka toidu asemel süüa pigem kiudainerikast toitu. Samuti soovitame tarbida liha ja rauarikkaid toite ka pärast vereandmist. Sealjuures aitab raua imendumisele kaasa C-vitamiin ehk võiks eelistada ka seda vitamiini sisaldavaid asju. Võimalik on tarbida rauapreparaate, aga nendega ei tohiks liialdada,” sõnas Lellep.