KKK

Korduma kippuvad küsimused

Miks peaksin just mina verd andma, kas siis pole juba piisavalt doonoreid?
Arvestades vanuseliselt doonoriks kõlbulikku elanikkonda, siis Euroopas oleme selle näitaja poolest keskmiste seas. Kui vaatame doonorite arvu kogu elanikkonnast jääme 2,7%-ga (2020 a) teistest veel palju maha. Iga aastaga on doonorite arv tasapisi kasvanud, kuid selleks, et meil ka edaspidi õnnestuks kriise ennetada, vajame pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Samuti ei tasu unustada, et ka abivajaja rolli võib sattuda meist igaüks.

Miks on Eestis doonorlus tasustamata?
Tasustamata ja vabatahtlik doonorlus tagab maksimaalselt ohutu doonorivere, see on ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitus. Näiteks Leedus ja Saksamaal eksisteerib nii tasuline kui ka tasustamata doonorlus ning statistika näitab, et tasuliste doonorite verest leitakse kuni kaheksa korda rohkem vere kaudu levivaid haigusi kui tasustamata doonorite verest. See tõestab, et doonori siiras soov aidata abivajajat, ausus ankeedi täitmisel ning meditsiinilise läbivaatuse käigus tagavad patsientidele maksimaalselt ohutu vereülekande, mis on meie kõigi kui potentsiaalsete patsientide huvides.

Kui palju vajatakse aastas vereülekandeid? Kui palju on vaja doonoriverd?
Iga loovutatud veredoos aitab päästa kellegi elu. 2020. aastal külastas Eesti verekeskusi ligikaudu 30 000 doonori, kes loovutasid kokku ca 52 000 veredoosi. Neist valmistati haiglatele ligikaudu 80 000 verekomponenti, mida kanti üle ligikaudu 15 000 patsiendile. Iga veredoos on hindamatu väärtusega, sest selle taga on doonor ja tema soov aidata abivajajat.

Millal saadab verekeskus doonoritele personaalseid kutseid vereloovutusele tulekuks? 
Verekeskus saadab iga päev doonoritele kutsekaarte, e-kirju ja SMS-e vastavalt selle päeva vajadusele. Kutsete eesmärk on teavitada nii doonoripäevadest kui ka vajaminevatest veregruppidest. Samuti saadab verekeskus erakorralisi kutsungeid verevajaduse ootamatu suurenemise korral.

Paneme doonoritele südamele, et doonorverd on haiglates vaja iga päev ja seetõttu ei ole vaja verekeskuse personaalset kutset ootama jääda. Julgustame doonoreid regulaarselt verd loovutama ning jälgima verevarude seisu meie kodulehel.

Mida näitab verekeskuse kodulehel olev veremeeter? 
Veremeeter ehk punased tilgakesed meie kodulehe päises väljendavad selle päeva varude seisu ning on mõeldud doonoritele ja doonoriks soovijatele operatiivse info jagamiseks. Igapäevaseks haiglate verevajaduse täitmiseks on vajalik teatud optimaalne verevaru.

Punane nivoo veretilgas näitab vastava veregrupi varu:

• Ülimadal nivoo (koos hüüumärgiga) – kuni 20% optimaalsetest verevarudest
• Madal nivoo – kuni 30% optimaalsetest verevarudest
• Alla keskmise nivoo (veretilk on suuremalt jaolt valget värvi) – kuni 50% optimaalsetest verevarudest
• Üle keskmise nivood (veretilk on suuremalt jaolt punast värvi) – 50-80% optimaalsetest verevarudest
• Kõrge nivoo ja üleni punane veretilk – 80-100% optimaalsetest verevarudest

Veremeeter

Kas mul on piisavalt verd, et seda ära anda?
Täiskasvanud inimesel on neli kuni viis liitrit verd. Doonor loovutab 450 ml, mis on olenevalt kehakaalust ainult 7-13 protsenti kogu vere mahust. Plasma kogus taastub keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt kolme nädala jooksul. Vereandmine ei kahjusta doonori tervist, vaid aktiviseerib vereloome protsessi. Vererakkude arv ei lange vereloovutuse tõttu alla lubatud normi piiri.

Kui palju võtab vereandmise protseduur aega?
Tulles verd loovutama, võiksid arvestada umbes 45 minutiga. See aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ja puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest võtab aega ainult viis kuni kümme minutit.
Tulles esimest korda verd loovutama, peaksid varuma natuke rohkem aega, sest Sulle vormistatakse doonorikaart ja meditsiinilises läbivaatuses selgitatakse doonoriks olemise tingimusi. Korduvatel doonoritel kulub selle võrra vähem aega.

Kuidas valitakse doonoreid?
Kõik doonorid läbivad enne iga vereloovutust meditsiinilise läbivaatuse. Selle käigus toimub põhjalik vestlus verekeskuse meditsiinilise töötajaga, kes vaatab üle täidetud küsimustiku ja otsustab inimese tervisliku seisundi põhjal tema sobivuse doonoriks. Seega on äärmiselt oluline, et doonor süveneks ankeeti täites igasse küsimusse ja oleks vastamisel aus. Kogu info doonori kohta on konfidentsiaalne.

Kas ma võin vereloovutuse käigus nakatuda viirushaigusesse?
Vereloovutuse protseduuril ei ole doonoril võimalik nakatuda viirushaigustesse, sest tema veri ei puutu kokku ühegi teise doonori verega ja vereteenistuses kasutatakse AINULT ühekordseid steriilseid nõelu ja verekotte. Kõik doonoriga läbiviidavad protseduurid toimuvad EL–s kehtestatud ohutusnõudeid järgides.

Miks peab pärast vereloovutust puhkama?
Iga doonor peab pärast vereloovutust vähemalt kümme minutit puhkama. Isegi kui Sinu enesetunne on hea, peaksid pärast vereannetust jooma mahla või kohvi. See aitab taastada vedelikukaotust organismis. Juhul, kui tunned nõrkust, saab verekeskuse kompetentne personal Sulle kiiresti abi anda.

Mitu korda aastas võib verd anda?
Mehed võivad verd anda neli–viis korda aastas vähemalt kahekuulise intervalliga.
Naised võivad verd anda kolm–neli korda aastas, minimaalselt kahekuulise kuid soovituslikult kolmekuulise intervalliga.

Verekeskus julgustab verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas

Kas doonoril on õigus saada vaba aega vere loovutamise ajaks? 
2009. aasta 1. juulist  reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vereloovutuseks vaba aega vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5.

Ma ei mäleta, millal käisin viimati verd andmas. Kuidas ma selle teada saan?
Korduvdoonoril on olemas doonorikaart, millel on kirjas viimase vereloovutuse kuupäev ja järgmine soovitav vereloovutuse aeg. Juhul, kui kaarti ei ole käepärast, saab vastavat infot küsida verekeskuse registratuurist (Ädala 2) telefonil 617 3001 (vastame doonorite küsimustele E, R kell 8.00 – 16.00 ja T-N kell 11.00 – 19.00) või Ülemiste doonorikeskuses (Valukoja 7, Karl Papello maja 1. korrusel) telefonil 664 0470 (E, K-R 9.00-17.00 ja T 9.00-18.00).

Kui doonor on verd loovutanud vähemalt kolm korda, saab ta infot ka verekeskuse elektroonilisest andmebaasist e-Doonor.

Mis on e-Doonor?
E-Doonor on keskkond, mis võimaldab doonoritel broneerida aja vereloovutuseks (sh. esmased doonorid) ning pärast vereloovutust vaadata andmeid oma vereloovutuste kohta ning korrigeerida kontaktandmeid.

Samuti saab enne vereloovutusele tulekut täita e-Doonoris aja kokkuhoiu huvides tervisliku seisundi ja eluviiside küsimustik.

Portaali on võimalik siseneda kolme isikutuvastusvahendiga: ID kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID.

Mida minult saadud verega tehakse?
Verekeskuse spetsialistid analüüsivad iga doonori verd põhjalikult. Esmalt määrame veregrupi AB0-süsteemis ja Rh(D) kuuluvuse, mis on vajalik selleks, et patsient saaks ülekandeks talle sobiva vere. Seejärel uurime verd HI-viiruse, hepatiit B, hepatiit C ja süüfilise suhtes, et tagada patsiendile ohutu vereülekanne.
Doonorilt saadud täisverd ülekandeks ei kasutata. Veredoos jagatakse erütrotsüütideks (punalibledeks), plasmaks ja trombotsüütideks (vereliistakuteks) ning patsiendile kantakse üle vaid neid verekomponente, mida ta vajab. Oluline on teada, et ühe doonori vereloovutus võib päästa mitme inimese elu.
Komponendid pakendatakse ja säilitatakse neile sobivates tingimustes – plasma sügavate miinuskraadide juures (-30C), erütrotsüüdid tavalisel külmkapi temperatuuril ja trombotsüüdid soojas ning pidevas loksumises. Verekeskus väljastab komponente ainult haiglate tellimuse alusel.

Kas verd saab asendada?
Veri on eluskude, mida ei saa tööstuslikult toota. Vere ainsaks allikaks on teine inimene.

Mis on aferees?
Afereesi meetodi nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast Aphairesis ja tähendab spetsiaalse seadme abil teatud vererakkude või plasma eraldamist täisverest. Loe lähemalt…

Mida ma saan vereloovutuse eest?
Doonor saab hea enesetunde abivajajate aitamisest, mille väärtust ei saa rahas mõõta. Lisaks sellele on püsidoonoril alati hea ülevaade oma tervislikust seisundist. Veredoonorluse eest raha ei maksta, kuna Eestis on vabatahtlik ja tasustamata doonorlus. Verekeskus saab omalt poolt pakkuda väikeseid doonorile mõeldud kingitusi.

Doonorimeene – piimašokolaad

Miks juhtuvad verekriisid ja -nappused?
Õnnetusi ei ole võimalik ette prognoosida. Seepärast peab verekeskus kriitilises olukorras kutsuma tavapärasest enam doonoreid verd loovutama. Eestis on vähem doonoreid, kui oleks tarvis, et katta haiglate verevajadus igas olukorras. Vere erinevad komponendid säilivad vähest aega: erütrotsüütide ehk punaliblede suspensioon kuni 35 päeva, trombotsüüdid ehk vereliistakud viis–seitse päeva ja värskelt külmutatud plasma kuni kolm aastat. Seetõttu ei ole võimalik verd suurel hulgal ja pikaajaliselt ette varuda.

Millise veregrupi verd on kõige rohkem tarvis?
Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja 0 reesuspositiivse veregrupiga inimesi, võib öelda, et kõige rohkem on tarvis ka samasugust verd. Samas on selge, et vaja on kõiki veregruppe, sest loovutajate ja ülekannet vajavate patsientide hulgas on nii haruldaste kui ka levinud veregruppide jaotumine ühesugune. AB reesusnegatiivse kui meil kõige harvem esineva veregrupiga inimene ei tohiks karta, et tema verd pole vaja – haiglasse satub kogu aeg ka selle veregrupiga patsiente.

Kuidas ma saan teada oma veregrupi?

Doonori veregrupp määratakse erinevates süsteemides (AB0-, Reesus- ja Kell-süsteem). Esmadoonor saab AB0-veregrupi teada juba esimesel külastusel, sest see määratakse kiirmeetodil meditsiinilises läbivaatuses ja hiljem kontrollitakse laboris. Reesuskuuluvust määratakse ainult laboris ja selle saab doonor teada teisel verekeskuse külastusel.

Juhul kui inimene on kunagi verd loovutanud (isegi kui ta sel korral seda teha ei soovi), siis doonoritele on tõendi väljastamine tasuta.