Bärbeli lugu

Minu esimene doonoriks käik oli pikalt ette valmistatud. Äsja 18 aastaseks saanud, oli otsus väga kindel. Küll aga lõppes veidi õnnetult, sest ilmselt ei hoidnud ma kätt piisavalt kaua üleval, sest veri määris pisut pluusivarukat. Aga see tõik ei suutnud mind hirmutada ning olin doonoriks ka edaspidi. Olen kahe lapse ema. Minu mõlemad sünnitused olid väga rasked, viimane lausa sedavõrd, et vajasin ise 12. aprillil 2011 Tallinna Keskhaiglas vereülekannet. Kui enne käisin harjumusest doonoriks, siis nüüd käin tänutundest. On hetki, mis on suuremad kui meie. Doonoriks olemine on üks nendest.