Peter – doonorlus kui elu loomulik osa

Peter – doonorlus kui elu loomulik osa

Esmalt olen abikaasa ja isa, seejärel vast pigem valju ja humoorika jutuga hea seltskonnakaaslane. Päevatööks on müük küberturbe vallas – aitan ettevõtetel küberruumis turvalisemalt toimetada, hoides pahalasi nende IT-varadest eemal. Vabal ajal naudin mälumängu, ristsõnu, piljardimängu ning jõusaalitreeninguid.

Doonorlusega alustasin 2015. aastal, kui mu ülemus kutsus mind esimest korda kaasa verd loovutama. Esialgu oli see lihtne võimalus koos ülemusega seaduslikult tööluusi teha, kuid juba paari korraga sain aru, kui oluline ja väärtuslik see tegevus tegelikult on. See on üks väheseid heategevuse vorme, kus abi jõuab otseselt ja kiiresti abivajajani ning doonorina ei “kaota” ma ise midagi – pigem vastupidi! Esimestel kordadel valdas mind nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga hea enesetunne, mis saatis mind ka pärast loovutamist.

Tänaseks on minust saanud pikaaegne doonor – kokku on mul kirjas juba 132 loovutust. Doonorlusest on saanud minu igapäevaelu osa ja ma ei kujutaks seda enam teisiti ette. See on ka haruldane hetk elus, kus saab korraks aja maha võtta ja lihtsalt olla – kuhugi ei ole kiiret ning tehtud heategu annab südamesse sooja tunde. Lisaks on minu lapsed juba ette kindlad, et päeval, mil verd loovutan, saavad nad Nurri šokolaadi.

Miks soovitan ka teistele doonoriks hakata? See on lihtsaim viis teha head ja boonusena saad ka mõne grammi kergemaks. Nagu öeldakse – aeg ei oota kedagi, seega miks mitte kasutada seda tähendusrikkalt, andes kellelegi võimaluse elule?

Kui sa pole veel doonorlust proovinud, siis julgustan sind astuma see esimene samm. Võib-olla avastad ka enda jaoks midagi, mis jääb sinuga kogu eluks.