Taavi – suure südamega doonor

Taavi Simson on olnud verekeskuse doonor juba üle 15. aasta, esimest korda annetas ta verd aastal 2007. Lisaks on olnud ta suureks abiks doonorluse edendamisel, ta on osalenud aktiivselt doonorluse teavitustöös elanikkonna seas.

Millega sa tegeled igapäevaselt?
Hetkel töötan ma Vabaduse Koolis matemaatikaõpetajana ning annan tunde gümnaasiumiastme õpilastele. Vabaduse Kool on kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenikud.

Lisaks doonorlusele võib vabatahtliku tööna nimetada vähiravifond “Kingitud Elu” abistamist, käin kogumistel nii tihti kui graafik parasjagu võimaldab.

On olemas selline keeleõppe meetod nagu keelerulett, kus huvilised saavad iga paari nädala tagant eesti keelt praktiseerida ning mina aitan Integratsiooni Sihtasutuse juures sellele kaasa.

Samuti panustan ma jõudu mööda oma koguduse tegevusse ning oma hinge harimisse, olen Avastaja Koguduse liige.

Mis tekitas Sinus alguses huvi veredoonorlusega tegelda?
See on hea küsimus. Kuna doonorlusega alustasin nii kaua aega tagasi, siis on raske öelda millest täpselt see pisik alguse sai. Mäletan vaid seda, et huvi doonorluse ja doonoriks olemise vastu oli mul juba tunduvalt enne 18.aastaseks saamist. Seega nii kui õige vanus kukkus, alustasin ka doonorlusega. Kindlasti on siin mänginud rolli soov teisi inimesi aidata, aga ka teatav väike uudishimu tervishoiu ja meditsiini vastu.

Miks on vere annetamine sinu jaoks oluline ja südamelähedane?
Sellepärast, et see on lihtne ja mugav viis teha midagi tõeliselt head teiste heaks. Kuigi mulle meeldib teisi aidata, siis olen seejuures nii “laisk”, et otsin viise kus teiste aitamiseks oma aju ja keha väga palju liigutama ei pea. See kindlasti selgitab ka vähiravifondi ning keeleõppesse panustamist. Lihtsalt tuled verekeskusesse kohale, lased end natuke torkida, istud mõne minuti, jood kohvi ja sööd küpsist ning jälle on mõni inimelu päästetud.

Taavi tõdeb, et kõige toredam on verd anda siis kui tal on mõni sõber või lähedane kaasas. Samuti teeb talle head meelt see, kui on jõudnud mõne olulise teetähiseni, näiteks 25. või 50. vereloovutuse korrani. Meeneid on tal samuti kogutud juba suurem hulk, millest sokke ei ole ta siiani raatsinud veel kanda ning tassidest on ta sootuks loobunud, sest kodus ei jääks lihtsalt ruumi üle.

Aitäh, Taavi, Sinu panuse eest!