Regionaalhaigla verekeskus tänab Raekojas doonoreid!

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus tunnustab 2. märtsi keskpäeval Tallinna Raekojas toimuva doonorite tänuüritusega tublisid pealinna ja Harjumaa doonoreid. Doonoreid tulevad austamisüritusele tervitama tervise- ja sotsiaalminister Riina Sikkut, Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. Verekeskus annab üle ka Suure Doonorikruusi Eesti Kaitseväele ning autasustab esseekonkursi „Doonor on elupäästja“ võitjaid.

Eelmisel aastal loovutas 31 330 doonorit 53 486 korral verd. Sarnaselt varasemaga oli keskmine vereloovutuste arv aastas ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2018. aastal verd 5 099 inimest, see on 16,3% kõikidest veredoonoritest. Täisvereloovutusi tehti 50 142 korral ning sellega koguti 22 564 liitrit verd. Tänu doonorite vereloovutustele, kanti mullu Eestis verekomponente üle 13 990 patsiendile, neist pea pooled 6 635, said ravi Eesti kahes suurhaiglas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Igal aastal on doonorite austamisürituse fookuses erinevad doonorid. Tänavu oleme tänuüritusele kutsunud kõikide RhD negatiivsete veregruppide aktiivsemad, regulaarselt verd loovutavad doonorid, samuti usinamad verekondade projektis osalevad afereesidoonorid.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut tunnustab nii verekeskuste töötajaid kui ka kõiki tublisid doonoreid: „Eestis on aastas tuhandeid inimesi, kelle elu ja tervis sõltub otseselt veredoonorite panusest. Olen seda meelt, et Eesti ühiskond on seda tugevam ja hoolivam, mida enam on meil inimesi, kes oma vabast tahtest, kasu saamata, tulevad teistele appi. Veredoonorlus on üks viis aidata neid, kellel seda abi väga vaja,“ märgib Sikkut, kes on ka ise doonor.
Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu tänab kõiki doonoreid elude päästmisel ja patsientide ravil, rõhutades: „Head doonorid, olete meie tiimiliikmed, sest paljusid riskantseid ja täit pühendumust nõudvaid operatsioone, hematoloogilist ravi ning ka teisi raviprotseduure ei saaks meedikud ette võtta ülioluliste veretoodete olemasoluta.“
„See ilus traditsioon doonoreid tänuüritusel tervitada on meie püüd kasvõi murdosa võrra väljendada tänulikkust abisaanute nimel.“ märkis dr Riin Kullaste, lisades: „Soovime kõiki neid inimesi tunnustada, kes meile appi tõttavad, lükates edasi oma igapäevased toimetused. Annetuse hinda ei suuda me keegi määrata, aga võib kindlalt öelda – doonoriveri on hindamatu! Vajame pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.“

Traditsiooniliselt annab verekeskus samal päeval üle ka Suure Doonorikruusi parimale doonorlust toetavale omavalitsusele või organisatsioonile, mille seekord saab Eesti Kaitsevägi. Auhinda tuleb vastu võtma Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
„Eesti Kaitsevägi on olnud pikki aastaid meie hea koostööpartner doonoritelkide juures, samuti on kaitseväelased andnud panuse meie verevarudesse“ põhjendas valikut Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Tänuüritusel autasustatakse ka 10.-12. klasside õpilastele korraldatud esseekonkursi „Doonor on elupäästja“ kolme parimat. Esikoha võitis Keila Kooli õpilane Pärle Paalaroos esseega „Superkangelane doonor“, teise koha vääriliseks tunnistati Rapla Gümnaasiumi õpilane Dominika Pankova kirjutisega „Andmine on rõõm“ ning kolmanda koha pälvis Natalja Korobljova Narva Kesklinna Gümnaasiumist, kelle essee kandis nime „Doonorid – igapäevased kangelased“.