Saarte Hääl: Saarlaste veri päästab tuhandeid
Kui mujal Eestis eelmisel aastal doonorite arv vähenes, siis saarlased näitasid üles erakordset aktiivsust ning annetasid verd rohkem kui 2019. aastal.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse turundusspetsialist Maria Pihlak rääkis, et saarlaste seas on välja kujunenud suisa omad vereannetajatest n-ö püsikliendid. Pihlaku sõnul on neid inimesi palju, keda personal juba nime- ja nägupidi tunneb.
“Samamoodi on doonoritega – paljudel on oma lemmikõed välja kujunenud, kellega jututeemadki teada. “Saaremaa inimesed on alati südamlikud – lisaks suurepärastele heategudele saab neilt alati ka nalja ja naeru,” ütles Pihlak.
Esmaspäeval oli Kuressaare kultuurikeskusse tulnud 12. korda verd loovutama 24-aastane Ott Pukk, kes nentis, et ta ei ole kunagi olnud nõeltega sina peal, kuid nüüd suhtub käsivarde torgatavasse nõela juba täitsa külma kõhuga. Punane kuld
Samuti ei ole Ott end pärast vere loovutamist kunagi kehvasti tundnud. Esimest korda andis Ott verd 2016. aastal Kuressaares, ent on oma punast B-grupi kulda loovutanud ka Tallinna tehnikaülikooli väljasõitudel.
“See protseduur ei ole üldse nii ebameeldiv, kui esiti arvata võib,” rääkis Ott stoilise rahuga samal ajal, kui tema veri mööda voolikut kogumiskotti voolas. Oti sõnul käib kõik väga kiiresti ning lühikese ajaga kogutud 450-milliliitrisest doosist piisab elupäästvaks vereülekandeks kuni kolmele inimesele.
22. ja 23. märtsil käis Kuressaares doonoripäevadelt läbi 125 inimest, kelle seas kaheksa esmaannetajat. “Vereloovutusi tehti kokku 116, nii et jõudsime mandrile tagasi 52 liitri väga hinnalise verega,” võttis Maria Pihlak kokku sellenädalase saagi.
Enne doonorilt vere võtmist tuleb kindlaks teha, et inimese veri on doonorluseks sobiv ning et verevõtmine ei oleks inimesele endale ohtlik. Vahel võib selguda, et inimene tarvitab mõnd ravimit või põeb haigust, mistõttu ei ole vereloovutamine sel ajal võimalik.
“Lisaks Kuressaare doonoripäevadele on regionaalhaigla verekeskus seni kaks-kolm korda aastas ka Orissaares käinud ning kuigi me teeme väljasõite paljudesse maakondadesse, on Saaremaa vaieldamatult üks kõige aktiivsemaid kogukondi,” rääkis Pihlak. Ta tõi näiteks, et 2019. aastal oli verekeskus Kuressaares 16 päeval ja selle aja jooksul oli külastusi kokku 1491 (keskmine 93) ja annetusi 1310 (keskmine 82). Lisaks koguti kaks päeva verd Orissaares, kus oli 89 külastust ja 76 annetust.
Huvi kasvab
2020. aastal oli verekeskus Kuressaares 12 päeval ja selle aja jooksul oli 1256 külastust, mis teeb keskmiseks näitajaks 105, ja 1101 annetust ehk keskmine näitaja tõusis 92 peale. Lisaks koguti kolmel päeval verd Orissaares, kus külastusi oli 121 ja annetusi 108. Kokku tuli Saaremaal külastusi 1377 ja annetusi 1209.
“See tähendab, et olenemata sõitude vähenemisest oli doonorite huvi ja panus sellevõrra suurem – see on imetlusväärne!” lisas Pihlak, saarlastele tänu ja tunnustust avaldades.
Kõige sagedamini vajavad doonoriverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia ja mitmete teiste haiguste põdejad ning verejooksu või raske trauma korral. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas. Maria Pihlaku sõnul esineb Eesti inimestel kõige sagedamini A+ ja 0+ veregruppi. Kõige haruldasem veregrupp Eestis on AB–.
Selleks et saarlased saaksid rahulikult ja hajutatult doonoritena oma panuse anda, on verekeskus 2021. aastal planeerinud 20 vereloovutuspäeva Kuressaares ning kevadel ja sügisel ühe doonoripäeva ka Orissaares. Kuressaare kultuurikeskuses tulevad järgmised vereloovutuspäevad 26.–27. aprillil.