Üks vereannetus võib päästa mitu elu

• 2019. aastal toimus Regionaalhaigla verekeskuses üle 25 000 täisvereloovutuse. Sellel aastal (alates 1. jaanuarist detsembri alguseni) on toimunud umbes 23 000 täisvereloovutust.
• Doonori poolt annetatud täisverest valmistatakse kolme põhikomponenti: erütrotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud plasmat ning trombotsüütide kontsentraati. Tänu eri komponentide tootmisele, säilitamisele ja kasutamisele kasutatakse doonoriverd maksimaalselt.
• Erütrotsüütide suspensiooni ülekannet vajavad patsiendid aneemiate puhul ja verekaotustel (nt trauma, suurte operatsioonide või sünnitusel tekkinud verekaotuse tõttu). Ka vastsündinud võivad vajada verevahetuse tegemiseks vereülekannet. Trombotsüütide kontsentraati läheb tarvis hematoloogiliste ja maksahaiguste, vähi ning suure verekaotuse korral. Värskelt külmutatud plasmat aga sulatatakse ning kantakse üle patsientidele massiivsete verejooksude, hüübimishäirete ja põletuste korral.
• Lisaks täisvereloovutusele saavad doonorid käia afereesiprotseduuridel. Näiteks plasmafereesi doonor saab ühe protseduuri käigus loovutada kolm ravidoosi afereesiplasmat. Multikomponent-afereesi doonor aga loovutab ühe protseduuri käigus üldjuhul kaks ravidoosi trombotsüüte ning kaks ravidoosi plasmat. Aasta jooksul tehakse Regionaalhaigla verekeskuses kokku umbes 2500 plasmafereesiprotseduuri ning 700 multikomponent-afereesi
• Kui patsient vajab vereülekannet, siis tänapäeval ei kutsuta appi tema lähisugulasi, vaid pöördutakse vereteenistuse poole. Viimase eesmärk on varustada haiglaid vajalike verekomponentidega. Selle ülesande täitmiseks vajavad verekeskused doonorite abi.
• See, kui palju verd patsiendile keskmiselt vereülekande kaudu antakse, sõltub konkreetsest haigusest ja seisundist. Näiteks tõsise õnnetuse, trauma ja suure verekaotuse puhul võib inimene vajada kõigi kolme verekomponendi ülekannet ja seda suurtes kogustes. Verekeskuses on alati olemas optimaalsed verevarud, et selliste ootamatute juhtumite korral (nagu ka Telliskivi tulistamine) saaks patsiendid kohest abi. Kui haiglale väljastatakse suures koguses verekomponente, pöördub verekeskus alati ka doonorite poole, et kutsuda neid aktiivselt verd annetama, taastamaks verevarude seisu.
• Oma veregrupi saab teada verekeskuses. Pärast kolmandat vereloovutust saab vaadata oma andmeid ka e-doonori andmebaasist regionaalhaigla.ee/eDoonor.
• Iga terve, 18–60-aastane inimene võiks mõelda veredoonorlusele, sest kunagi ei tea, millal me ise või meie lähedased võivad vajada vereülekannet. Üks vereannetus võib päästa mitme inimese elu. Nõuetega doonoritele saab tutvuda verekeskuse kodulehel ee.