Punalibled ehk erütrotsüüdid

Erütrotsüüdid ehk punalibled on kõige arvukam vere rakuline komponent. Punalibledes sisalduv hemoglobiin seob kopsudes hapnikku ja transpordib seda kudedesse. Punaliblede põhiline eesmärk ongi tagada kudede ja organite normaalne hapnikuga varustatus.

Erütrotsüüte, nagu ka muid vererakke, toodab keha luuüdis – õõnsuses, mis on luude sees. Erütrotsüüdi eluiga on 120 päeva ja igas sekundis sureb kolm miljonit erütrotsüüti, seetõttu on neid vaja pidevalt juurde toota.

Punalibled moodustavad kogu vere koostisest u 45 protsenti (ülejäänud osa kuulub 55 protsendi ulatuses vere vedelale osale plasmale ja alla ühe protsendi moodustavad teised rakud: trombotsüütid ja leukotsüütid).

Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste koostisosadega kõige sagedamini, sest erütrotsüütide puudust talub inimene üsna halvasti. Erütrotsüüte kantakse üle verekaotuse korvamiseks operatsioonidel või sünnitustel, verevahetuse tegemiseks vastsündinutel ja kehvveresuse ehk aneemia puhul.

Erütrotsüütide suspensioonid verekeskuse säilituskapis

Doonorverest eraldatud punalibled säilivad vastavas lahuses +2…+6 °C juures kuni 35 päeva. 450 ml täisvere loovutusest saab valmistada ühe täiskasvanule või mitu väikelastele vajaminevat ravidoosi erütrotsüütide suspensiooni.

Punaliblede pinnal asuvad antigeenid, mille põhjal määratakse inimese veregrupp Doonorivere puhul määratakse see kuuluvus meie laboris, et tagada patisentidele ohutu ülekanne. Veregrupid jagunevad mitmesse erinevasse süsteemi, loe lähemalt veregruppidest