Patsiendile

1. 

   Selleks, et vere koostisosad üksteisest eraldada, kasutatakse tsentrifugaaljõudu, mille mõjul sadenevad erineva raskusega osakesed kihiti üksteise peale.

   Doonorilt saadud täisveredoos pannakse suurde tsentrifuugi ja fuugitakse ette programmeeritud aja jooksul (tavaliselt ca 15 minutit) ja pöörete arvu juures.

   

   Tsentrifuugimise tulemusena sadenevad punalibled koti põhja, nende peal on vereliistakute ja valgeliblede kiht ning kõige peal on plasma.

    

2. 

   Separaatori-nimelises seadmes eraldatakse vere komponendid üksteisest. Optilise kontrolli all läheb eraldi kotti plasma (pildil vasakul) ja punalibled (masinast paremal, kaalul). Esialgsesse kotti jääb vereliistakute ja vere valgeliblede kiht. Komponentide eraldamine kestab kaks-kolm minutit.

   Punalibledele lisatakse töötlemise käigus toitelahus, et rakud püsiksid säilitamise ajal elus. Saadud tulemust nimetatakse erütrotsüütide suspensiooniks, mida kantakse haiglates üle kõige sagedamini. Ühe doonori täisvereloovutusest saab ühe ravidoosi er. suspensiooni täiskasvanud patsiendile või mitu väiksemat ravidoosi lastele.

   

   Punalibled toitelahuses

    

   Plasma pannakse pärast eraldamist kiirkülmutisse, kus ta külmutatakse mõne tunni jooksul -30 kraadini. Kiire külmutamine hoiab plasmas olevaid hüübimisaineid lagunemast ja need on taas aktiivsed, kui plasma ülekandeks üles sulatatakse.

   

   Plasma asetatakse kiirkülmutisse

    

   Esialgsesse kotti jäänud vereliistakute ja valgelibledega võetakse ette lisaprotseduur. Viie ühe ja sama veregrupiga doonori vereliistakud ja valgeliblede kihid lastakse kokku voolata ning saadud vaheprodukt läheb uuesti tsentrifuugimisele. Tekib leukotsüütide ja trombotsüütide kiht. Leukotsüüdid, mida vereülekanneteks kasutada ei saa, eraldatakse. Tulemusena saadakse vereliistakute ehk trombotsüütide kontsentraat.

   

   Trombotsüütide kontsentraadid liikuvate riiulitega säilituskapis

    

    

3. 

   Verekomponente säilitatakse erinevatel tingimustel:

   • punalibled säilivad vastavas lahuses +2…+6 °C juures kuni 35 päeva,
   • vereliistakuid on võimalik säilitada spetsiaalsete loksutavate riiulitega kapis +22 °C juures viis kuni seitse päeva.
   • plasma säilib -25°C ja madalama temperatuuri juures kuni kolm aastat.

4. 

   Punaliblesid kantakse üle verekaotuse korvamiseks operatsioonidel või sünnitustel, verevahetuse tegemiseks vastsündinutel ja kehvveresuse ehk aneemia puhul.

   Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste koostisosadega kõige sagedamini, sest erütrotsüütide puudust talub inimene üsna halvasti.

   Vereliistakuid kantakse üle inimestele, kelle veres on neid liiga vähe või kelle trombotsüüdid ei funktsioneeri õigesti, näiteks leukeemiat põdevatele patsientidele intensiivse kemoteraapia korral. Trombokontsentraati kantakse üle ka vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral.

   Plasma ülekannet on vaja hüübimishäirete korral ja massiivsete verejooksude korvamiseks.

   Plasma puhastamise, kontsentreerimise ja erinevate koostisosade eraldamise ehk fraktsioneerimise teel saab valmistada meditsiini tarbeks rohkem kui 20 erinevat väga tõhusat ravimit. Neid kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.