25 aastat ülitäpseid veregrupi sobivusuuringuid Eestis

Dr Ulvi-Kaire Kongo

Dr Ulvi-Kaire Kongo

Reedel, 8. detsembril algusega kl 11 toimub Regionaalhaigla Mustamäe korpuses verekeskuse seminar „Immunohematoloogia referentlabori 25 aastat“, kus vaadatakse nii olnusse kui ka analüüsitakse tänaseid uusi väljakutseid.

Immunohematoloogia referentlabor loodi tervishoiuministri käskkirjaga 4. detsembril 1992 vajadusest tõsta immuunohematoloogiliste uuringute taset Eestis ning tagada uuringute võrreldavus maailma tasemega. Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste rõõmustab, et tänaseks päevaks on soovitule lähedale jõutud: „Referentlaborist on kujunenud pädevuskeskus, kus veregruppide põhiliste uurimisvõimaluste osas ollakse maailma edukatele järele jõutud ning labor suunab ja juhendab valdkonna teisi laboreid ning haiglate verepanku Eestis,“ rõhutades: „Viimase 10 aasta jooksul, mil iga kuu on osaletud eriala rahvusvahelistes võrdluskatsetes, on Eesti tulemused olnud eranditult maksimaalse tulemuste skooriga.“

1999. aastast on immunohematoloogia referentlabori juhina olnud tegev dr Ulvi-Kaire Kongo, kelle sõnul on teadmised veregruppidest selle ajaga palju arenenud ning vereülekannetega kaasneb täna mittesoovitavaid kõrvaltoimeid oluliselt vähem. Dr Kongo näitlikustab: „Labori algusaegadel oli rahvusvahelises klassifikatsioonis esindatud 25 veregrupisüsteemi, täna võime sealt leida 36 põhjalikult kirjeldatud veregruppide süsteemi ja meie võimalused uuringuteks on palju laiemad. Eriliselt harvade või meie populatsioonis mitte-esinevate veregruppide täppisuuringuteks saame pöörduda ka Euroopa suuremate referentskeskuste poole.“

Immunohematoloogia referentlaborites uuritakse veregruppidega seonduvat nii doonoritel kui patsientidel ja need spetsiifilisi uuringuid tegevad laborid paiknevad tavaliselt riigi suurima doonorivere varu ehk verekeskuse lähedal. Doonoriverd tuleb paljude erinevate veregruppide osas peensusteni uurida, et saada ülevaade oma riigi doonorite profiilist ja olla vajadusel valmis kõikidele patsientidele õigeaegselt sobivat verd leidma. Samuti tehakse referentuuringuid neile patsientidele, kellele haiglates tehtavate tavauuringutega on sobiva vere leidmine raskendatud ja kellele sobiva vere leidmiseks on vaja arvestada mitmete teiste veregruppidega lisaks tavapärastele AB0- ja Rh-veregruppidele. Dr Kongo selgitab: „Sobivusuuringute käigus määratakse antikehad ja otsitakse sellist doonoriverd, milles vastav antigeen puuduks, eesmärgiks on, et ülekantav veri oleks võimalikult ohutu ja efektiivne. Sobilikku verd otsitakse ka haruldaste veregruppidega patsientidele, kellele potentsiaalselt sobivaid doonoreid leidub näiteks vaid 0,2% populatsioonist.“

Sellel aastal oleme aidanud 1927 patsienti, kellele oleme kokku teostanud 13 748 uuringut

Lisaks sobivusuuringutele tehakse referentlaboris uuringuid ka antikehadega rasedatele, et teha kindlaks risk loote ja vastsündinu hemolüütiliseks tõveks.

Kui klassikaliste seroloogiliste meetodite ja nende modifikatsioonidega on uuringuid tehtud enam kui 100 aastat sestpeale kui veregrupid avastati, siis täna oleme jõudnud niikaugele, et juba mõned aastad oleme saanud veregruppe uurida molekulaardiagnostiliste meetoditega. Dr Kongo sõnul saab uute uuringutega inimese genotüübi põhjal kindlaks teha tema veregruppide mustri ja selle alusel valida patsiendile vereülekandeks lähedasemalt ja täpsemini sobiv doonoriveri. Vereproovist eraldatud DNA analüüsimisel on võimalik ühekorraga määrata 35 erinevat veregrupisüsteemi markerit. Määratakse antigeene, mis on potentsiaalselt kõrgema riskiga immuunvastuse tekitamiseks.

 Dr Kongo on veregruppide sobitamisest ja huvitavast omamoodi detektiivitööst õige vere leidmisel kirjutanud haigla blogipostituses Milline veri on kõige haruldasem