Verekeskuse kvaliteedijuht dr Tatjana Plahhova pälvis riikliku teenetemärgi

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 167 inimest, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Eesti Punase Risti IV klassi teenemärgi pälvis Regionaalhaigla kvaliteedijuht dr Tatjana Plahhova, kes on tänapäevase vereteenistuse rajaja Eestis.

Dr Plahhova on töötanud verekeskuses 1989. aastast, kusjuures 23 aastat nendest kvaliteedijuhina. Tema töö algusaastad jäid Eesti jaoks pöördelistesse aegadesse. Eesti Vabariigi taassünniga kaasnesid ka suured muutused ja kiire edasiminek Eesti vereteenistuses. Dr Plahhova võttis otsustavalt suuna kvaliteedile nagu on Euroopa arenenumate riikide vereteenistustes tavaks saanud. Algasid ettevalmistused ühinemiseks Euroopa Liiduga, mis eeldas Eesti Vabariigi õigusaktide harmoniseerimist EL direktiividega ning Euroopa Liidus kehtivate kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete rakendamist. Tatjana Plahhova oli tollal ametlikult küll üksnes Põhja-Eesti Verekeskuse kvaliteedijuht, kuid sisuliselt vereteenistuse kvaliteedi arendamise ja riigi vereteenistuse kvaliteedisüsteemi väljatöötamise eestvedaja kogu Eestis. Tema juhtimisel ja koordineerimisel koostati Eestis veredoonorlust, verekomponentide valmistamist ja kvaliteeti puudutavad alusdokumendid. Dr Plahhova osales ühena põhiautoritest vereseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide loomisel ja uuendamisel. Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu on dr Plahhova kuulunud mitmesse Euroopa vereteenistuste standardite koostamise rahvusvahelisse töörühma. Nende rühmade tegevuse tulemusena välja antud olulised juhendmaterjalid on olnud aluseks EL liikmesriikide vereteenistuste tasemete ühtlustamisel.

Tatjana Plahhova astus välja selle eest, et vabatahtliku ja tasustamata doonorluse põhimõte kui ohutu vereülekande tagamise alustala tuleks rakendamisele ka Eestis, ning 2004. aastast alates võimegi rääkida täielikust üleminekust tasustamata doonorlusele. Tema eestvedamisel alustati terves Eestis veredoonorite testimist HIVi, C-hepatiidi ja B-hepatiidi suhtes. Verekomponentide tootmisel võeti kasutusele uued seadmed ja töövõtted, doonoriverd hakati klaaspudelite asemel koguma plastkottidesse ning vere koostisosad eraldati üksteisest, mis lubas viia transfusioonravi tänapäevasele tasemele.

Kui aastatuhandete vahetuse eel alustati Eesti vereteenistuse infosüsteemi (EVI) loomist, täitis dr Plahhova erialaeksperdi ja sisulise osa kuraatorina nii süsteemi meditsiinipoolse juhi kui ka üldise nõustaja ülesannet. Võib öelda, et Tatjana Plahhova on pannud aluse Eesti vereteenistuse Infosüsteemile, mis oli oma loomise hetkel terves maailmas ainulaadne selle poolest, et süsteem hakkas kontrollima tegevuste õigsust. 1998. aastaks oli EVI kasutusel juba kõikides Eesti verekeskustes ja suuremate haiglate verekabinettides.

Tatjana Plahhova tunneb ennast vastutavana selle eest, et kogu Eesti vereteenistus ja verekeskused areneksid ühtsetel alustel. Ta on esinenud ajakohaste ja oluliste ettekannetega Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsi koosolekutel. Ta on jaganud oma rikkalikke teadmisi kolleegide ja arst-residentidega ning osalenud transfusioonmeditsiini arstina Tartu Ülikooli residentuuri eksamikomisjonide töös.

Tatjana Plahhova suhtub oma töösse erakordse pühendumisega. Vereteenistuse tegevuse kvaliteet ja transfusioonmeditsiin ei ole talle mitte üksnes töö, vaid ka südamelähedane harrastus. Ta on väga aus, täpne, kohusetundlik, hoolikas ja süsteemne. Ei ole probleeme, millele ta ei suudaks lahendust leida. Tal on olemas imepärane oskus näha suurt pilti, süüvides samas vajaduse korral ka detailidesse. Eesti vereteenistuses ei ole tegevusi, mida ta ei ole arendanud või mille arengutele ta ei ole kaasa aidanud. Ta on nii iseenda kui ka oma kolleegide suhtes väga nõudlik, hoolib töökaaslastest väga ja kuulab alati ära kolleegide arvamuse, jäädes küll oma seisukohtadele kindlaks, kui on nende õigsuses veendunud, kuid ei muutu eriarvamuste korral kunagi isiklikuks. Ta on tõeliselt väljapaistev isiksus, kes on oluliselt mõjutanud Eesti vereteenistuse arengulugu enam kui 30 aasta vältel.

Õnnitleme dr Tatjana Plahhovat kõrge riikliku tunnustuse eest.