Ajakirjas Naised: Kas doonorlus on ikka ohutu?

13. mai ajakirjas Naised lk 52-53 käsitletakse veredoonorluse teemat, täpsemalt on juttu sellest, kas doonorlus on ikka ohutu. Levinumaid müüte aitab kummutada verekeskuse arst dr Gulara Khanirzajeva

Kas doonorlus on ikka ohutu?

Teadmine, et doonorlus on midagi loomulikku ja endastmõistetavat on nüüdseks jõudnud üha suurema hulga inimesteni. Kas vere annetamine on aga doonorile alati kahjutu või võib sellega kaasneda ka komplikatsioone? Levinumaid hirme kommenteerib regionaalhaigla verekeskuse arst Gulara Khanirzajeva.

Müüt 1. Vere andmine lõhub veenid ära

Muidugi võib see juhtuda, kui sooned on väga nõrgad või peenikesed, aga kui inimene tuleb verd andma, kontrollitakse ka sooned üle. On juhtunud, et inimene on kõlbmatute soonte pärast tagasi saadetud. Veresooni ei kontrollita mitte ainult esmakordselt tulijal, vaid ka korduvkäijatel.

Peale liiga peenikeste soontega inimese ei sobi doonoriks ka need, kelle veenid on väga sügaval, sest siis on neid raske kätte saada. Aga kui veresooned on korras, ei tohiks mingit probleemi olla. Lisaks on vereandmiste vahel nii suur vahe, et isegi kui soon saab veidi viga, paraneb see järgmise vereandmise ajaks alati kenasti ära.

Muidugi on alati võimalus, et konkreetsel hetkel inimese sooned ei sobi – veresooned muutuvad ja kasvavad koos inimesega ja mõne aja pärast võivad need olla doonorile täiesti sobivad. Väga hästi saab sooni tugevdada trenniga.

Müüt 2. Vere andmine teeb paksuks

Kust selline arvamus küll tulnud on!? Kohe kindlasti mitte. Vere andmine ei tee ei paksuks ega ka saledamaks. Kehakaalule ei mõju see kuidagi.

Müüt 3. Pärast vere andmist hemoglobiin ei taastu

Vere hemoglobiinisisaldus sõltub sellest, kui palju me toiduga rauda saame. Kui vere rauasisaldus on madal, siis selliselt inimeselt verd ei võeta. Üldiselt on soovitav süüa enne vere loovutamist ja pärast seda rauarohkeid toiduaineid, sest see kiirendab vere taastumist.

Müüt 4. Pärast vere andmist oled mitu päeva nõrk ja uimane

Vahetult pärast vere andmist ja samal päeval võib küll olla väsimustunne. Tegelikult ei lubatagi verd andnud inimest kohe ära, vaid palutakse istuda, juua midagi ja veidi oodata ning puhata, et enesetunne taastuks. Tavaliselt piisab 10-15 minutist. Inimest, kes tuleb verd andma, alati ka hoiatatakse, et sel päeval peaks ta hoiduma füüsilisest pingutusest. Pole soovitav käia trennis ega saunas, aga järgmisel päeval võib seda juba teha küll. Samas mõjub vere andmine muidugi individuaalselt, mõned on juba tunni aja pärast erksad, teisel läheb taastumine kauem. Aga teiseks päevaks peaks see küll üle olema.

Doonorluse plussid

1. See on organismile kasulik: on kindlaks tehtud, et näiteks (liiklus)õnnetusse sattunud doonorid taastuvad ja paranevad verekaotusest märgatavalt kiiremini. See on ju ka mõistetav – nende organism on juba treenitud taastuma.

2. Paljud doonorid kogevad paar päeva pärast vere andmist või juba samal päeval uut energiatulva, mille põhjused võivad olla nii psühholoogilised – rõõm tehtud heateost ja enesega rahulolu – kui ka füüsilised, sest vere andmine stimuleeerib vere-loomet ja organismi üldiselt.

3. Kindlustunne: iga kord verd andes kontrollitakse veri uuesti üle ning kui sealt midagi leitakse – olgu selleks siis kas rauasisalduse langus või mingi nakkus -, antakse sellest kindlasti ka inimesele teada.

4. Võimalus inimesi aidata ja heateost saadav rahulolu.

Kes sobib doonoriks?

Doonor peab olema:

â–  18-60aastane, korduv doonor kuni 65aastane

â–  kaaluma üle 50 kg

â–  terve, puhanud ja söönud

â–  Eesti kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle aasta

Doonoriks ei sobi inimene, kes:

â–  on nakatunud Hl-viirusesse, B- või C-hepatiiti või seda haigust põdenud

â–  põeb teatud kindlaid kroonilisi haigusi (nt diabeet)

â–  on kasutanud süstitavaid uimasteid

â–  on olnud seksuaalvahekorras paljude partneritega

â–  on homoseksuaalne mees

Et verd andma minek poleks tühi ajaraisk

Verd loovutama minnes võidakse sinu soovist head teha keelduda, kui sa:

· põed hetkel mõnda haigust, sest haige inimese veri ei ole täisväärtuslik;

· tarvitad parasjagu ravimeid (v.a vitamiinid, toidulisandid ja rasestumisvastased vahendid) – on medikamente, mis võivad muuta vere koostist;

· oled vereandmisega samal või eelneval päeval alkoholi tarvitanud, ka see mõjutab vere koostist ja paraku mitte kasulikkuse poole;

· oled hiljuti reisinud maades, kus levib malaaria või muu verega kanduv nakkushaigus. See nõue kehtib paraku veel pikki aastaid pärast teatud piirkonnas teatud haiguse esinemist. Nii võib palju reisivatel inimestel sageli ette tulla ebameeldivaid üllatusi – lähed heast südamest verd loovutama, aga kuna "reisiohtlike" maade nimekirja ei uuendata-täiendata just sageli, saad äraütlemise, mis kantakse ka doonori kaardile;

· oled läbi teinud antibiootikumikuuri;

· oled ise või on su seksuaalpartner lasknud hiljuti teha tätoveeringuid, naha augustamist või nõelravi – need kõik on verega levivate nakkuste seisukohalt riskantsed, on ju haigusi, mille peiteaja tõttu ei pruugi vereanalüüs kohe näite anda, ent veres on ohtlikud kehad juba olemas;

· oled viimase kahe kuu jooksul saanud puugihammustuse.

Naised ei sobi doonoriks ka menstruatsiooni ajal ja kolm päeva pärast seda, samuti raseduse ajal ning esimese kuue kuu jooksul pärast sünnitust ja rinnaga imetamise korral.