Linoollõikeline näitus verekeskuses

Sürrealistlik, absurdihumoorikas või ilmutuslik graafika? Võimalusi on mitmeid ning selle sobiva valiku jätame verekeskuse külastajate otsustada, sest Ädala tänaval on ilmutanud end uus näitus Edela-Eesti koolkonna järgmiselt esindajalt, Toomas Kuusingult.  Päris selge on, et igav ei hakka.

Teised kunstniku ja tema tööde kohta:

Siram:
„Toomas Kuusing on sedasorti kunstnik, kelle olemasolusse on suhteliselt raske uskuda. Põlvast pärit lumelaudur, vastavasisulise „Mässeri“ klubi kauaaegne liige, juba varases nooruses küllaltki rullnoklikud sünni- ja surmakogemused läbi teinud mees otsustas kusagil 20te eluaastate keskel hakata kunstnikuks ning astus Academia Non Gratasse.“

Sandra Jõgeva:
„Toomas Kuusingu teoste visuaalne keel meenutab hiliskeskaegseid kunstnikke, kelle maalis ja graafikas on alati suur töömaht, tohutult informatsiooni ja palju sümboolsena mõjuvaid tegelasi.“

Remo Randver:
„Toomas Kuusingu graafika kohta on öeldud igasuguseid hirmsaid asju. Ühed nimetavad seda sürrealistlikuks, teised Gary Larsonlikuks absurdihumoorikaks ja kolmandad ei saa lihtsalt aru
kuidas ta viitsib neid jooni linooli sisse vedada.
Võiks õelalt väita, et eksperimentaalsus näib olevat tema puhul täielikult välistatud. Samas ei saa loopida süüdistusi tema teoste kuivuse liigse akadeemilisuse või igavuse pihta.
Mina võin teile öelda, et Toomas Kuusingu graafika puhul on tegu enamasti apokalüptilise ettekuulutusega. Täiesti reaalsete tegelastega tegelikust maailmast. Mitte miski pole väljamõeldis ja liialdustega pole samuti tegemist.
Kes arvab, aga vastupidist ja peab Toomas Kuusingu kunsti fantaasiaks, see ise on süüdi selles et, ta näha ei oska seda, mida paljud teised näevad ja seda juba pikka aega. Arvestades peagi saabuvat maailmalõppu võib Toomase loometööd väga päevakohaseks ja vajalikuks pidada.“

1990. aastate alguses tärganud Edela-Eesti koolkonna näol on tegemist eripalgelise ja jätkusuutliku kunstnikkonnaga, kelle tegemisi kajastab koduleht www.koolkond.ee.