Heategude etalon | Joosep Vaikmal täitus 200 vereloovutust

“Oi, Joosep on meie teada-tuntud reedehommikune afereesidoonor. Alati tuleb rõõmsa näoga ja on väga lahke,” ütleb verekeskuse pikaaegne õde Joosep Vaikma nime kuuldes. Ei erine ka see kord, kus juba enne kella 9 Joosep suure tordiga kohal on ja seda põhjusega – 8. aprillil 2022 täitus Joosepil 200. vereloovutuse kord.

Uurisime selle uskumatu heategude arvu kohta ka Joosepilt endalt.

Verekeskus lood

Kas sa tõepoolest käid iga kahe nädala tagant verd loovutamas?

Tegelikult peaks iga kahe nädala järel käies aastas kokku saama 25 korda. Mul tuleb keskmiselt 23. Mõnikord jääb kord vahelt ära reisi pärast, mõnikord satub punane päev reedele, aasta peale ikka juhtub. Nüüdseks olen juba 8 aastat niimoodi regulaarselt verekeskuses käinud. Alustatud sai ikka tavadoonorina, aga kuna siis nii tihedalt ei võeta jutule, ei tekkinud ka sellist harjumust. Afereesidoonorina iga kahe nädala tagant käies on harjumus lihtne tulema ning doonorlusest saabki osa elust.

Joosep, kes sa täpsemalt oled, et sedavõrd palju heategusid Sinu sisse mahub?

Täiesti tavaline Eesti inimene. Verd on minus umbes täpselt sama palju kui igas teises. Veredoonorlus mulle sobib, sest nõela ma ka ei karda ja veenid on täitsa tublid. Ahjaa, seda tean küll, et mul on keskmisest kõrgem trombotsüütide tase. Seda on verekeskuses minu eripärana tõesti välja toodud.

Miks sa seda teed?

Idee doonorlusest on olnud minuga kaasas juba varajasest east ja ma arvan, et mul on raske leida midagi tähendusrikkamat oma praegusest elust. Kõik muu tundub kuidagi nii abstraktne, aja- ja enesepõhine. Doonorlus on minu peas justkui üle kõigest sellest. Kuigi jah, ma füüsiliselt annan justkui midagi endast ära, siis ma ei tunne seda kaotusena – minu jaoks on see jagamine. Jagamine just selles mõttes, et siis saavad ka need, kellel endale ei jätku ning nii võidame me ju kõik.

Mis tunne Sul on teades, kui palju kordi oled doonoriks käinud?

Pärast 200. korda on täitsa keeruline juba sellele vastata. Ausalt öelda ma ei mõtle peale igat korda, et kui hea inimene ma olen, ning ega mäleta, kas alguseski nii mõtlesin. Mõnikord poolnaljatledes mõtisklen küll, et mitu vannitäit nüüd juba olen andnud ning võib-olla on seal sügaval peidus mingisugune veider hasart. Ma kindlasti usun, et nii nagu regulaarne trenn toob kaasa muutuse sinus eneses, siis sarnaselt toob muutuse esile ka regulaarne heategevus.

Kuidas Sina innustaksid rohkemaid inimesi doonoriks tulema?

Me kõik oleme kuulnud, kuidas eestlane on külm ja kinnine ning selle peale mina ütlekski, et kõige kiirem tee eestlase südamesse on läbi vereloovutuse. Seda kõige otsesemas tähenduses! Nii palju kui olen seda teemat arutanud, siis ideega on pea alati inimesed päri, aga tegudeni jõutakse harva. Kõige olulisem on hirmudest üle saada ja lihtsalt ÜKS KORD ÄRA KÄIA. Sellest saab kõik alguse.

Võta ka Sina Joosepist eeskuju ja broneeri juba täna aeg vereloovutusele SIIN>