Anna

image1

Anna alustas doonorlusega juba 18 aastaselt, kui verekeskus parasjagu Türil väljasõidul oli. Anna ei jätnud kodulinnas vereloovutamise võimalust kasutama: „Vanusepiirang lubas ja tundus hea võimalus teha vereloovutuse näol abivajajatele elupäästev kingitus“.

Tänaseks on Anna 4-aastase tütre ema, kel on selja taga 13 aastat kogemust doonorina, vereloovutusi on selle aja peale kogunenud 23. Just emadus on see, mis Anna jaoks vereloovutusest mõne aastase pausi tingis. „Kohe kui avanes võimalus uuesti verd anda, olin verekeskuses tagasi verd loovutamas,“ ütleb naine, kuid tõdeb, et on ette tulnud ka olukordi, mil ta madala hemoglobiinitaseme tõttu koju kosuma on saadetud.

Kui Annalt küsida, miks peaksid inimesed verd loovutama tulema, muigab Anna: „Mina jään 450ml võrra verest vaesemaks, kuid see võib olla abiks kellegi elu päästmiseks. Õnnetusi juhtub igal pool me ümber, tihedamini, kui arvame. Iial ei või teada, kas ja kellega midagi võib juhtuda, olgu see võõras või lähedane inimene. Verd annetades saan olla abiks kellegi raviks või paranemisel,“ ütleb Anna.

Lõpetuseks lisab Anna, et saab ikka verekeskuselt aeg-ajalt vereloovutusele kutseid ning võimalusel seab ta alati sammud verekeskuse poole. Anna paneb kõikidele inimestele, kelle tervislik seisund ja vanus lubab verd loovutada, südamele, et vereloovutus on suurim kingitus, mis võib aidata päästa kellegi elu.