TAI: Veredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis

2024. aastal loovutas verd 28 059 inimest, seda on varasema aastaga (28 319) võrreldes mõnevõrra vähem, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 49 910 – see teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,8 vereloovutust, mis on sarnane varasemate aastatega.

Eelmise aastaga võrreldes on meeste seas vereloovutuskordade arv 1,2% kasvanud, samas kui naiste seas on vereloovutuskordade arv 2,9% vähenenud.

„2024. aastal loovutas elus esmakordselt verd üle 3600 inimese – see on 13% kõikidest veredoonoritest. Uute doonorite arv on aastaga 6,6% vähenenud,“ ütles TAI vanemanalüütik Gettrin Kivisild.

Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 638 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 39% verevarudest.

Iga kord, kui inimene verd andma läheb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui ka doonorivere saajate ohutus. Vereloovutusele ei pääsenud 2024. aastal 7019 verekeskuste külastajat. Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. Eesti haiglates kasutati eelmisel aastal erinevaid verekomponente 15 652 patsiendi ravis, nende seas oli 348 alla 15-aastast last.

Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.