Verekeskus tähistab täna 70. sünnipäeva
Täna, 16. mail tähistab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus oma 70. sünnipäeva. Nimelt teatas Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941. haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loemegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Selle piduliku päeva väärikaks tähistamiseks külastab täna pärastlõunal verekeskust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste tutvustab vereteenistuse ajalugu: „Algdokumenti Vabariikliku Vereülekande Jaama loomise kohta ei ole meil õnnestunud küll paraku leida, kuid ilmselt tuli vastavasisuline korraldus Moskvast NSVL Tervishoiu Rahvakomissariaadist 1941. a esimestel kuudel. Küll on aga teada faktid, et 21. märtsil 1941. a saatis Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann Tallinna I Haiglale palve eraldada loodavale asutusele ruumid uues hoones 1. korruse läänepoolses tiivas ning 16. mail 1941 teatas dr Rossmann haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ja on võimalik saada verd transfusioonideks. Konserveeritud verd anti esialgu tasuta.“
Dr Kullaste viitab 24. mail 1941 ajalehes Rahva Hääl ilmunud artiklile “Vereülekandega inimelusid päästmas”, kus oli järgmine teade: ”Moskva Keskinstituudi poolt avati Tallinna I Haiglas Vabariiklik Vereülekande Jaam, mida juhatab dr Herman Paul Rossmann. Vereülekande Jaamal on 90 doonorit. Tegelikuks verevõtjaks-konserveerijaks on dr Bruno Habicht, kes selleks käis tutvumas Moskvas dr Bogdasarovi juures.” Dr Bruno Habicht oli konserveerimise osakonna juhataja. Peale tema töötas osakonnas veel kirurg Peeter Lepp.
Verekeskuse 70. sünnipäeva tähistamine jätkub sügisel − 11. novembril toimub rahvusvahelise konverents „Etüüd punasest mikrokosmosest“, kus dr Kullaste sõnul on oodata mitmeid huvitavaid tulevikku vaatavaid ettekandeid.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus on Eesti suurim verekomponente valmistav asutus. Meie ülesanne on koguda verd ning valmistada, uurida, säilitada ja väljastada verekomponente. Eesmärgiks on tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleksid verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi. Lisaks Regionaalhaiglale saavad verekeskusest verekomponente veel 13 Eesti haiglat.
2010. aastal oli Regionaalhaigla verekeskusel 20 089 doonorit, neist 15 719 regulaarseid doonoreid, mis on 6,3% rohkem kui 2009. aastal. Terves Eestis oli mullu 36 136 doonorit, neist regulaarseid 27 467. 2010. aastal tehti Eesti haiglates kokku 17 908 patsiendile 86 817 erineva verekomponendi ülekannet.