Verekeskus uurib esmadoonorite muljeid
Kuna suurel hulgal esmadoonoritel jääb esimene vereloovutus ainsaks, viib Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus läbi küsitluse, mille eesmärk on välja selgitada esmadoonorite muljed vereloovutuse kohta ja ettepanekud verekeskuse töö parandamiseks.
Esmaste doonorite motiveerimine edasisteks korduvateks vereloovutusteks on verevarude tagamiseks ülioluline. Korduvate doonoritega tekib verekeskusel kontakt, neid saab vajadusel kutsuda verd loovutama ning tänu korduvate doonorite regulaarsetele visiitidele katab verekeskus igapäevase verevaru.
Verekeskuse jaoks on aastas „kaduma“ läinud esmaste doonorite hulk suur probleem. Näiteks 2007. aastal ei naasnud pärast esimest vereloovutust verekeskusesse u 3700 ning 2010. aastal u 1550 doonorit. Kuigi näitaja on tublisti vähenenud, on see siiski võrdlemisi suur.
Seetõttu saatis PERHi verekeskus 19. septembril küsimustikud 1546-le 2010. aastal esimest korda verd loovutanud inimesele, kes pole verekeskusesse hiljem tagasi pöördunud. 8. oktoobriks on verekeskusele tagasi saadetud 255 täidetud küsimustikku.
Kuna vereloovutamine on Eestis tasustamata ja vabatahtlik, püüab PERHi verekeskus pidevalt uurida doonorite vajadusi ning kasutada saadud infot doonorluse valdkonna arendamiseks. Esimene vereloovutus peaks jätma inimesele hea enesetunde ja emotsiooni ning soovi ka edaspidi veredoonor olla.
Varem pole esmadoonorite muljeid ja eelistusi korduvateks vereloovutusteks Eestis uuritud.